{"id":2189,"date":"2024-03-20T13:36:20","date_gmt":"2024-03-20T11:36:20","guid":{"rendered":"https:\/\/easyexit.ee\/?page_id=2189"},"modified":"2024-03-20T13:57:36","modified_gmt":"2024-03-20T11:57:36","slug":"seadus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/seadus\/","title":{"rendered":"Seadus"},"content":{"rendered":"
\n\t\t\t\t\t\t
\r\n\t\t\t\t\t\t
<\/div>\r\n\t\t\t\r\n\t\t\t\t\t\t\t
\r\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\r\n\t\t\t\t\t
\r\n\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t

\u00a0<\/p>

K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u
seletuskiri<\/p>

\u00a0<\/p>

\u00a0<\/p>

1. Sissejuhatus
Sisukokkuv\u00f5te<\/p>

K\u00e4ibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muutmise seaduse eeln\u00f5u kohaselt kavandatakse lihtsustada v\u00e4ikeettev\u00f5tjate tegutsemist teistes liikmesriikides v\u00f5rdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettev\u00f5tjate ja asukohta omavate ettev\u00f5tjate k\u00e4ibemaksu kohustuse tekkimisega seotud \u00f5igused ja kohustused.
Muudatuste eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada Euroopa Liidus asuvate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust, mis puudutab erinevates liikmesriikides tegutsemisel k\u00e4ibemaksukohustuse tekkimist ja t\u00e4itmist. Kehtiva korra kohaselt on liikmesriikides kehtestatud k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r, mille \u00fcletamiseni ei ole isikul kohustust ennast registreerida k\u00e4ibemaksukohustuslasena (edaspidi maksukohustuslane). See piirm\u00e4\u00e4r kehtib \u00fcksnes liikmesriigis asukohta omavatele isikutele. Eestis on selleks piirm\u00e4\u00e4raks 40 000 eurot. Ettev\u00f5tlusega tegeleval v\u00e4lisriigi isikul tuleb registreerida ennast maksukohustuslasena maksustatava k\u00e4ibe tekkimise p\u00e4evast, ehk et v\u00f5rreldes asukohta omava ettev\u00f5tlusega tegeleva isikuga puudub tal \u00f5igus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni asjaomases riigis kehtiva k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni. Selleks, et v\u00f5rdselt kohelda nii liikmesriigis asukohta omavaid isikuid kui ka mitteresidente, kes omavad asukohta teistes liikmesriikides kehtestatakse kord, mille kohaselt ettev\u00f5tja ei pea teises liikmesriigis tegutsedes ennast registreerima seal maksukohustuslasena samadel tingimustel, mis kehtivad selles teises liikmesriigis asukohta v\u00f5i p\u00fcsivat tegevuskohta omavatele ettev\u00f5tjatele maksukohustuslasena registreerimiseks.
Muudatus v\u00e4hendab piiri\u00fcleselt tegutsevate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust. K\u00e4ibemaksulaekumisele on muudatuse m\u00f5ju v\u00e4hene.
Lisaks n\u00e4eb eeln\u00f5u ette kahe eraldiseisva maksudeklaratsiooni, k\u00e4ibedeklaratsioon ja \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruanne, liitmist \u00fcheks deklaratsiooniks, mille esitamise aluseks on senise vormi asemel andmekoosseisud. Muudatuse tulemusel v\u00e4heneb maksukohustuslaste halduskoormus ja ka Maksu- ja Tolliameti (edaspidi maksuhaldur) t\u00f6\u00f6koormus.
Muudetakse ka k\u00e4ibemaksuga maksustamise p\u00f5him\u00f5tet, mis puudutab ehitisi, mida ei ole veel kasutusele v\u00f5etud. Kavandatava muudatuse j\u00e4rgi tuleb maksustada ka ehitist, mis on kasutusel olnud kuni aasta. Muudetakse ka p\u00f5hivara sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimise korda. KMS kohaselt p\u00f5hivara soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisel l\u00e4htutakse p\u00f5hivara maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kasutamise prognoositavast osat\u00e4htsusest. Kavandatava muudatuse kohaselt, kui p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel tegelik kasutamine erineb prognoosist, tehakse kogu sisendk\u00e4ibemaksu osas \u00fcmberarvestus, l\u00e4htudes selle esmasest kasutamisest. Muudatustega t\u00f5hustatakse maksuhalduri t\u00f6\u00f6d, v\u00e4heneb maksukohustuslaste motivatsioon teha n\u00e4ilikke toiminguid ja kasvab k\u00e4ibemaksu laekumine.
Eeln\u00f5u ettevalmistaja
Seaduse eeln\u00f5u ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialistid Aet K\u00fclasalu (aet.kylasalu@fin.ee, tel 5885 1300) ja
2Sirje Pulk (sirje.pulk@fin.ee; tel 5885 1496). Eeln\u00f5u juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja \u00f5igusosakonna \u00f5igusloome valdkonna juht Virge Aasa (virge.aasa@fin.ee, tel 5885 1493). Eeln\u00f5u m\u00f5ju riigieelarve laekumisele hindas fiskaalpoliitika osakonna anal\u00fc\u00fctik Rait Kiveste (rait.kiveste@fin.ee, tel 5885 1459). Keeleliselt toimetas eeln\u00f5u Rahandusministeeriumi personali- ja \u00f5igusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (sirje.lilover@fin.ee, tel 5885 1468).
M\u00e4rkused
KMS muudatustega v\u00f5etakse \u00fcle n\u00f5ukogu direktiiv (EL) 2020\/285, millega muudetakse n\u00f5ukogu direktiivi 2006\/112\/E\u00dc (mis k\u00e4sitleb \u00fchist k\u00e4ibemaksus\u00fcsteemi) v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra osas ning m\u00e4\u00e4rust (EL) nr 904\/2010 halduskoost\u00f6\u00f6 ja teabevahetuse osas, mille eesm\u00e4rk on teostada j\u00e4relevalvet v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra n\u00f5uetekohase kohaldamise \u00fcle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13\u201323)1 ning n\u00f5ukogu direktiiv (EL) 2022\/542, millega muudetakse direktiive 2006\/112\/E\u00dc ja (EL) 2020\/285 k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rade osas (ELT L 107, 6.4.2022, p. 1\u201312 )2, mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025. a. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusm\u00e4\u00e4rusega (EL) 2021\/2007, millega kehtestatakse n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse (EL) nr 904\/2010 \u00fcksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27\u201336)3. Nimetatud m\u00e4\u00e4rusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline automaatse teabevahetuse kord, mis puudutab ettev\u00f5tjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Eeln\u00f5u ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi ega muu menetluses oleva seaduse eeln\u00f5uga.
Eeln\u00f5uga kavandatakse KMS 2025. a 1. jaanuaril j\u00f5ustuva redaktsiooni (RT I, 21.11.2023, 11) muudatused.
Eeln\u00f5u seadusena vastuv\u00f5tmiseks on vajalik Riigikogu poolth\u00e4\u00e4lte enamus.
2. Seaduse eesm\u00e4rk
2.1. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikord KMS muudatustega kavandatakse v\u00e4hendada Euroopa Liidus asukohta omavate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust. Selleks s\u00e4testatakse ettev\u00f5tlusega tegelevatele isikutele v\u00f5imalus teises liikmesriigis tekkiva k\u00e4ibe korral rakendada v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda, mis annab \u00f5iguse v\u00f5rdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata. Ettev\u00f5tjal on \u00f5igus v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva k\u00e4ibe osas, kui tema kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv k\u00e4ive ei \u00fcleta selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra.
2.2. K\u00e4ibedeklaratsioon ja selle lisad
Maksuhaldur kavandab 2023\u20132025 aastal arendusprojekti “Kaasaegse k\u00e4ibedeklaratsiooni (KMD) loomine ja andmete automaatne edastamine XBRL GL formaadis\u201c raames maksukohustuslaste maksukohustuste t\u00e4itmise lihtsustamise ja kaasajastamise eesm\u00e4rgil muuta k\u00e4ibedeklaratsiooni ja \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruande rakendusi. Eeln\u00f5uga kavandatakse
1 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:32020L0285&qid=1697804221418
2 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:32022L0542&qid=1698844050298
3 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:32021R2007&qid=1698843656557
3 asendada senine vormip\u00f5hine k\u00e4ibemaksukohustuse deklareerimine andmep\u00f5hiseks, mis t\u00e4hendab k\u00e4ibemaksukohustuse v\u00e4lja arvutamiseks vajalike algandmete edastamise v\u00f5imaluse loomist otse maksukohustuslase raamatupidamisest ja maksuhalduri poolt maksukohustuse v\u00e4lja arvutamist. Kui seni toimub deklaratsiooni genereerimine raamatupidamistarkvaras, siis muudatuse tulemusena liigub maksukohustuse v\u00e4ljaarvutamine maksuhaldurile. Maksukohustuslasel s\u00e4ilib endiselt ka v\u00f5imalus esitada andmed manuaalselt v\u00f5i failist laadides e-MTA kliendirakenduses.
Eel\u00f5uga kavandatakse liita KMS-s kaks eraldiseisvat deklaratsiooni\/aruannet \u2013 k\u00e4ibedeklaratsioon (KMD) koos lisadega KMD INF A ja B osa (KMS \u00a7 27) ning \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruanne (VD\/VDP) (KMS \u00a7 28), \u00fcheks deklaratsiooniks.
K\u00e4ibedeklaratsiooni andmekoosseisu koostamisel l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et maksukohustuslane esitaks andmeid \u00fche korra. N\u00e4iteks kehtiva korra kohaselt tuleb kauba \u00fchendusesisene k\u00e4ive deklareerida nii k\u00e4ibedeklaratsioonil kui ka \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruandel. Muudatuse tulemusena deklareeritakse \u00fchendusesisese k\u00e4ibe andmed \u00fcksnes k\u00e4ibedeklaratsioonil. Selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vormin\u00f5uete t\u00e4itmise kaudu esitatud v\u00f5i on k\u00e4ttesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei lisata. N\u00e4iteks j\u00e4\u00e4b \u00e4ra autode arvu k\u00e4ibedeklaratsioonil deklareerimine, kuna vajadusel saab maksuhaldur andmed Transpordiameti registrist. Samuti j\u00e4\u00e4b \u00e4ra \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruandele arvete lisamine. Ettev\u00f5tjale j\u00e4\u00e4b lisaks x-tee kanali (masin-masin liides) kaudu andmete edastamisele v\u00f5imalus esitada andmeid ka manuaalselt (sh failist laadimine) l\u00e4bi e-MTA kliendirakenduse.<\/p>

2.3. Ehitiste maksuarvestus K\u00e4ibemaksuga maksustatakse uute ehitiste v\u00f5\u00f5randamist. Kasutusel olnud ehitisi ei maksustata, v\u00e4lja arvatud juhul, kui maksukohustuslane on valinud ehitise maksustamise. Nimetatud valiku\u00f5igus puudub eluruumide k\u00e4ibe maksustamisel. Uue ehitistena k\u00e4sitatakse ehitist, mis ei ole veel kasutusele v\u00f5etud. Muudatuse eesm\u00e4rgiks on v\u00e4hendada olukordi, kus uus ehitis v\u00f5etakse l\u00fchiajaliselt v\u00f5i n\u00e4iliselt kasutusse eesm\u00e4rgiga v\u00f5\u00f5randada see ehitis k\u00e4ibemaksu tasumata. Kavandatava muudatuse j\u00e4rgi loetakse uueks ehitiseks ka ehitist, mis on kasutusel olnud l\u00fchiajaliselt ehk kuni \u00fcks aasta. Eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada ettev\u00f5tete motivatsiooni esitada n\u00e4ilikke t\u00f5endeid ehitise kasutamise kohta enne selle v\u00f5\u00f5randamist, eesm\u00e4rgiga v\u00e4ltida ehitise v\u00f5\u00f5randamisel k\u00e4ibemaksu tasumist. Ehitise maksustamisel on maksukohustuslasel selle soetamisel tasutud sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise \u00f5igus, seega muudatus k\u00e4ibemaksu kumulatsiooni ei tekita.
2.4. P\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvestus Kehtiva korra j\u00e4rgi l\u00e4htutakse p\u00f5hivara soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisel prognoosist, millises ulatuses hakatakse p\u00f5hivara kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks. Seej\u00e4rel korrigeeritakse p\u00f5hivara soetamisel maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu iga kalendriaasta l\u00f5pus, l\u00e4htudes sellest, kuidas seda p\u00f5hivara antud aastal on kasutatud. Selline kord annab p\u00f5hjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgselt v\u00e4idavad, et hakkavad p\u00f5hivara kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tavad selle kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks. Maksuhalduri praktika kohaselt esitatakse valeandmeid eelk\u00f5ige eluruumide prognoositava kasutamise kohta. Eelis tekib seet\u00f5ttu, et maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kinnisasja soetamisel saab maksukohustuslane sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata prognoosi kohaselt, kuid hiljem maksuvaba k\u00e4ibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu vastavalt tegelikule kasutamisele iga aasta l\u00f5pus 1\/10 osas ehk maksab tagastatud sisendk\u00e4ibemaksu riigile tagasi 10 aasta jooksul. Maksuhalduril on maksukohustuslase ehitise kasutamise prognoosi v\u00e4ga raske kontrollida ning enamasti eluruumi soetamisel makstav k\u00e4ibemaks tagastatakse maksukohustuslasele. Samas on ka juhuseid, kui
4 maksukohustuslane plaanibki ehitada eluruumid m\u00fc\u00fcgiks, kuid plaan muutub ja ta annab need hoopis maksuvabalt \u00fc\u00fcrile. Kavandatava muudatuse kohaselt tuleb isikul p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel teha kogu sisendk\u00e4ibemaksu osas \u00fcmberarvestus l\u00e4htuvalt sellest, mille jaoks see esmalt kasutusele v\u00f5etakse. Eesm\u00e4rgiks on sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamine seada s\u00f5ltuvusse sellest, milleks p\u00f5hivara tegelikult kasutama hakatakse, mitte sellest kuidas prognoositakse p\u00f5hivara kasutamist. Eesm\u00e4rgiks on ka v\u00e4hendada maksuhaldurile valeinfo andmist soetatud p\u00f5hivara kasutamise kavatsuse kohta ning v\u00e4hendada maksuhalduri t\u00f6\u00f6koormust ja suurendada k\u00e4ibemaksu laekumist.
2.5. V\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse koostamine
Seaduse eeln\u00f5ule ei ole eelnenud v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsuse koostamist. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a m\u00e4\u00e4ruse nr 180 \u201eHea \u00f5igusloome ja normitehnika eeskiri\u201c \u00a7 1 l\u00f5ike 2 punktile 2 ei ole seaduseeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus n\u00f5utav, kui eeln\u00f5u k\u00e4sitleb Euroopa Liidu (edaspidi liit) \u00f5iguse rakendamist ja kui eeln\u00f5u aluseks oleva liidu \u00f5igusakti eeln\u00f5u menetlemisel on sisuliselt l\u00e4htutud l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud n\u00f5uetest. N\u00f5ukogu direktiivide (EL) 2020\/285 ja 2022\/542 p\u00f5him\u00f5tete rakendamiseks tuleb liikmesriikidel v\u00f5tta vastu vajalikud normid ja avaldada need hiljemalt 2023. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivide \u00fcle v\u00f5tmine j\u00e4rgides direktiivis s\u00e4testatud t\u00e4htaega on liikmesriigile kohustuslik ning selles osas ei ole liikmesriigile j\u00e4etud diskretsiooni.
V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda puudutavat m\u00f5ju on hinnatud Euroopa Komisjoni dokumendis SWD(2018) 94, mille kommenteeritud kokkuv\u00f5te on esitatud komisjoni t\u00f6\u00f6dokumendis SWD(2018) 115.
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon arutas v\u00e4ikeettev\u00f5tete k\u00e4ibemaksu erikorda k\u00e4sitleva n\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5ud6 (COM(2018) 21) 2018. a 23. m\u00e4rtsi istungil. Komisjon otsustas toetada koosk\u00f5las rahanduskomisjoni arvamusega Vabariigi Valitsuse 2018. a 1. m\u00e4rtsil vastuv\u00f5etud seisukohti v\u00e4ikeettev\u00f5tete k\u00e4ibemaksu erikorda k\u00e4sitleva n\u00f5ukogu direktiivi eeln\u00f5u kohta7. Valitsus toetas nimetatud eeln\u00f5u eesm\u00e4rke ja eeln\u00f5uga planeeritavaid v\u00e4ikeettev\u00f5tetele maksuvabastuse kohaldamise p\u00f5him\u00f5tteid. Valitsus ei toetanud n\u00f5uet, mis kohustaks maksukohustuslasest v\u00e4ikeettev\u00f5tja k\u00e4ibemaksuga maksustamise perioodiks kehtestama \u00fchte kalendriaastat ning v\u00e4ikeettev\u00f5tjale lihtsustatud korras maksukohustuslasena registreerimise numbri saamist. Eeln\u00f5u menetluse k\u00e4igus Euroopa Liidu N\u00f5ukogus j\u00e4eti nimetatud n\u00f5uded direktiivi tekstist v\u00e4lja.
K\u00e4ibedeklaratsiooni vormi asendamine andmekoosseisudega lihtsustab ettev\u00f5tjate andmete esitamist, kes soovivad oma aruandlust automatiseerida ja esitada andmed masin-masin liidest kasutades andmete p\u00f5hiselt, mitte vormi p\u00f5hiselt. Seega muudatus laiendab ettev\u00f5tjate v\u00f5imalusi k\u00e4ibeandmete esitamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a m\u00e4\u00e4ruse nr 180 \u201eHea \u00f5igusloome ja normitehnika eeskiri\u201c \u00a7 1 l\u00f5ike 2 punktile 5 ei ole seaduseeln\u00f5u v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamiskavatsus n\u00f5utav, kui seaduseeln\u00f5u seadusena rakendamisega ei kaasne olulist \u00f5iguslikku muudatust v\u00f5i muud olulist m\u00f5ju.
Ehitiste ja p\u00f5hivara maksuarvestuse muudatuse rakendamisega ei kaasne olulist \u00f5iguslikku muudatust v\u00f5i muud olulist m\u00f5ju (hea \u00f5igusloome ja normitehnika eeskirja \u00a7 1 l\u00f5ige 2 punkt 5).
4 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/EN\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:52018SC0009&qid=1698844890358
5 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:52018SC0011&qid=1698845024238
6 https:\/\/eur-lex.europa.eu\/legal-content\/ET\/TXT\/HTML\/?uri=CELEX:52018PC0021&qid=1707909627044
7https:\/\/eelnoud.valitsus.ee\/main\/mount\/docList\/b70555fe-015e-47df-a29e-7d5d7e8b93ca<\/p>

3. Eeln\u00f5u sisu ja v\u00f5rdlev anal\u00fc\u00fcs 3.1. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 1 ja 5 \u2013 KMS \u00a7 2 l\u00f5ike 31 punkt 5, \u00a7 15 l\u00f5ige 31
Tulenevalt planeeritavast KMS \u00a7-de 27 ja 28 muudatustest, mille kohaselt lisatakse \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruanne edaspidi k\u00e4ibedeklaratsiooni koosseisu, asendatakse vastavalt KMS-s kasutatav nimetus \u201e\u00fchendusesisene k\u00e4ibe aruanne\u201c nimetusega \u201ek\u00e4ibedeklaratsioon\u201c.
3.2. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 2, 13\u201315 ja 24 \u2013 KMS \u00a7 3 l\u00f5ige 7, \u00a7 21 ja 29 l\u00f5ige 12
KMS \u00a7 3 l\u00f5ikes 4 on s\u00e4testatud maksukohustuslase maksukohustus, ehk on loetletud tehingud, millelt peab maksukohustuslane arvestama ja maksma k\u00e4ibemaksu. Eestis tekkiva k\u00e4ibe osas maksustatakse lisaks maksukohustuslase enda k\u00e4ibele ka teenuste ja kaupade saamist ettev\u00f5tlusega tegelevalt v\u00e4lisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama k\u00e4ibemaksu ka juhul, kui k\u00e4ive tekib v\u00e4lisriigi isikul, kuid maksukohustus on kauba v\u00f5i teenuse ostjal. L\u00f5ikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud maksukohustuslasel. Ka piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule sarnaselt maksukohustuslasena registreeritud isikuga rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade saamisel ettev\u00f5tlusega tegelevalt v\u00e4lisriigi isikult. Piiratud maksukohustuslase puhul t\u00e4hendab maksukohustus reaalset k\u00e4ibemaksu maksmise kohustust, mitte \u00fcksnes arvestust, kuna tal puudub sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise \u00f5igus.
Muudatusega n\u00e4hakse ette, et maksukohustuslasena v\u00f5i piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikul ei teki siiski maksukohustust, kui teenus v\u00f5i kaup, sealhulgas kokkupandav kaup saadakse ettev\u00f5tlusega tegelevalt v\u00e4lisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks \u00f5iguse ja ta on kauba v\u00f5i teenuse arvele m\u00e4rkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c.
Sellest tulenevalt muudetakse ka KMS \u00a7-s 21 s\u00e4testatud piiratud maksukohustuslasena registreerimise korda. Muudatustega l\u00f5igetes 1\u201321 s\u00e4testatakse, et piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustust ei teki, kui teenus saadakse teise liikmesriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks \u00f5iguse ja ta on arvele m\u00e4rkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c. Sellisel juhul ei arvata soetatud kauba maksustatavat v\u00e4\u00e4rtust \u00fchendusesiseselt soetatud kaupade piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse.
Koosm\u00f5jus KMS \u00a7 3 l\u00f5ikega 7 muudetakse ka KMS \u00a7 29 l\u00f5iget 1. Muudatusega j\u00e4\u00e4b piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva k\u00e4ibemaksusumma arvestusest v\u00e4lja kaupade ja teenuste maksustav v\u00e4\u00e4rtus, kui m\u00fc\u00fcja on teise liikmesriigi isik, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt on saanud Eestis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks \u00f5iguse ja ta on kauba v\u00f5i teenuse arvele m\u00e4rkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c
N\u00e4iteks: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib L\u00e4ti ettev\u00f5tjalt reklaamiteenust. \u00dcldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel rakendada p\u00f6\u00f6rdmaksustamist, ehk arvestada sellelt teenuselt k\u00e4ibemaks, ja kui seda teenus kasutatakse maksustatava k\u00e4ibe tarbeks, siis on maksukohustuslasel \u00f5igus ka sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamiseks. Kui teenuse osutaja on L\u00e4tis registreeritud v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendajana ja talle on antud \u00f5igus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis selle teenuse saamiselt maksukohustust ei teki. Sellisel juhul m\u00e4rgib L\u00e4ti ettev\u00f5tja arvele registreerimisnumbri j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c, mis n\u00e4itab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka p\u00f6\u00f6rdmaksustamise n\u00e4ol temalt teenuse saajal.<\/p>

3.2. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 3 ja 4 \u2013 KMS \u00a7 10
KMS \u00a7 10 l\u00f5ike 2 punktides 2 ja 21 ning l\u00f5ike 4 punktis 2 ja 21 on s\u00e4testatud k\u00e4ibe tekkimise koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- v\u00f5i meelelahutus\u00fcritusteenust v\u00f5i messi v\u00f5i n\u00e4itusega seotud teenust v\u00f5i nimetatud \u00fcritustele sissep\u00e4\u00e4su teenust v\u00f5i sissep\u00e4\u00e4suteenusega seotud k\u00f5rvalteenust. Selliste teenuste k\u00e4ibe tekkimise koht on erinevalt \u00fcldreeglist \u00fcrituse toimumise koht. KMS muudatusega t\u00e4psustatakse, et \u00fcrituse toimumise kohast l\u00e4htuvalt ei m\u00e4\u00e4rata k\u00e4ibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel v\u00f5i muul viisil virtuaalselt. Virtuaalselt osutatavad teenused on oma olemuselt elektroonilised teenused ja maksustatakse vastavalt selliste teenuste maksustamise reeglitele.
Samuti muudetakse KMS \u00a7 10 l\u00f5ike 2 punkti 2 ja l\u00f5ike 4 punkti 2, mis puudutavad \u00fcritustega seotud teenuste k\u00e4ibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule, kes ei ole maksukohustuslasena v\u00f5i piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik v\u00f5i ettev\u00f5tlusega tegelev \u00fchendusev\u00e4lise riigi isik. Muudatusega t\u00e4psustatakse, et \u00fcrituse toimumise kohast l\u00e4htuvalt ei m\u00e4\u00e4rata k\u00e4ibe tekkimise kohta, kui \u00fcritus edastatakse voogedastuse teel v\u00f5i muul viisil virtuaalselt. Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- v\u00f5i meelelahutus\u00fcritusteenust v\u00f5i messi v\u00f5i n\u00e4itusega seotud teenust osutatakse isikule, kes ei ole maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettev\u00f5tlusega tegelev \u00fchendusev\u00e4lise riigi isik, siis sellise \u00fcrituse edastamisel voogedastuse teel v\u00f5i muul viisil virtuaalselt, on teenuse osutamise kohaks isiku elu- v\u00f5i asukoht.
N\u00e4iteks, kui n\u00e4ituse f\u00fc\u00fcsiline toimumise koht asub Eestis, kuid seda n\u00e4itust on v\u00f5imalik lisaks f\u00fc\u00fcsiliselt n\u00e4itusesaali k\u00fclastamisele k\u00fclastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse n\u00e4ituse k\u00fclastus\u00f5iguse m\u00fc\u00fcmisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- v\u00f5i asukoht v\u00f5i p\u00fcsiv tegevuskoht. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus maksustatakse Eestis 0% m\u00e4\u00e4raga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus. Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi f\u00fc\u00fcsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul, kui isiku piiri\u00fclene KMS \u00a7-s 101 s\u00e4testatud k\u00e4ive \u00fcletab 10 000 eurot kalendriaastal.
Seega kokkuv\u00f5tteks, olenemata \u00fcritustega seotud teenuste saaja isikust, selliste teenuste virtuaalsel osutamisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- v\u00f5i asukoht v\u00f5i p\u00fcsiv tegevuskoht.
KMS asjaomaste s\u00e4tete muutmise tingib k\u00e4ibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 t\u00e4psustamine eesm\u00e4rgiga \u00fchtlustada liikmesriikide maksustamise praktikat. Eestis antud muudatus kehtivat praktikat ei muuda, kuna voogedastuse teel v\u00f5i virtuaalselt osutatavate teenuste osutamise koht m\u00e4\u00e4ratakse kehtiva regulatsiooni t\u00f5lgenduse kohaselt teenuse saaja asukohast l\u00e4htuvalt vastavalt KMS \u00a7 101 s\u00e4testatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse k\u00e4ibe tekkimise koha reeglitele.
3.3. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punkt 6 \u2013 KMS \u00a7 16 l\u00f5ige 2 punkt 3 KMS \u00a7 16 lg 2 punkti 3 j\u00e4rgi on ehitise m\u00fc\u00fck \u00fcldjuhul maksuvaba, kuid tuleb maksustada ehitist, mis ei ole veel kasutusele v\u00f5etud ehk uut ehitist. K\u00e4ibemaksudirektiivi artikli 12 l\u00f5ike 2 kohaselt v\u00f5ib liikmesriik uue ehitise m\u00e4\u00e4ratlemisel kohaldada muid kriteeriume kui ehitise esmane kasutuselev\u00f5tt, n\u00e4iteks ajavahemik esmasest kasutuselev\u00f5tust kuni j\u00e4rgmise v\u00f5\u00f5randamiseni, kusjuures see vahemik ei v\u00f5i \u00fcletada kaht aastat. Seda v\u00f5imalust kasutavad mitmed liikmesriigid, n\u00e4iteks Leedu, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Madalmaad.<\/p>

Kavandatava muudatuse j\u00e4rgi tuleb maksustada ka ehitise v\u00f5\u00f5randamist, mille esmasest kasutuselev\u00f5tust ei ole m\u00f6\u00f6dunud rohkem kui \u00fcks aasta. N\u00e4iteks kui ehitis soetatakse 2. jaanuaril 2025. a, kasutusele v\u00f5etakse 5. aprillil 2025. a ning v\u00f5\u00f5randatakse 5. aprillil 2026. a, siis sellise ehitise v\u00f5\u00f5randamist tuleb maksustada. Kui v\u00f5\u00f5randamine antud n\u00e4ite puhul toimub 6. aprillil 2026. a, siis sel juhul ehitise v\u00f5\u00f5randamist ei pea maksustama. Uue ehitise k\u00e4sitluse muutmise eesm\u00e4rgiks on v\u00e4hendada olukordi, kus uus ehitis v\u00f5etakse n\u00e4ilikult kasutusele ning m\u00f5ne aja p\u00e4rast see m\u00fc\u00fcakse k\u00e4ibemaksu tasumata. Sama p\u00f5him\u00f5tet rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parendatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see v\u00f5\u00f5randatakse aasta jooksul p\u00e4rast parendamisele j\u00e4rgnevat taaskasutuselev\u00f5ttu.
3.4. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 7, 9 ja 30 \u2013 KMS \u00a7 19 l\u00f5iked 1 ja 2 ning \u00a7 44
KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 on s\u00e4testatud maksustatava k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r, mille \u00fcletamisel on isikul kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Kavandatava muudatusega muudetakse maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra arvestamise aluseid. Eestis tekkiva maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse arvatakse \u00fcksnes k\u00e4ive, mille tekkimise koht on Eestis. Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse, s\u00e4testatakse KMS \u00a7 191 l\u00f5ikes 3. V\u00f5rreldes kehtiva korraga lisatakse piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja k\u00e4ive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Endiselt piirm\u00e4\u00e4ra hulka ei arvata p\u00f5hivara k\u00e4ivet. Kuna piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse arvatakse \u00fcksnes selline k\u00e4ive, mille tekkimise koht on Eestis, j\u00e4\u00e4b v\u00f5rreldes kehtiva korraga k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra arvestusest v\u00e4lja n\u00e4iteks KMS \u00a7 10 l\u00f5ike 4 punktis 9 nimetatud teenuse k\u00e4ive, kui teenust (n\u00e4iteks t\u00f5lke-, konsultatsiooni- v\u00f5i \u00f5igusteenus, v\u00f5i transpordivahendi l\u00fchiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele v\u00f5i piiratud maksukohustuslasele v\u00f5i ettev\u00f5tlusega tegelevale v\u00e4lisriigi isikule. Isikul ei teki siiski maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema k\u00e4ibe moodustab maksuvaba k\u00e4ive ja nullprotsendise k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4raga maksustatav k\u00e4ive, v\u00e4lja arvatud kauba \u00fchendusesisene k\u00e4ive.
Maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra arvestusp\u00f5him\u00f5tte muudatusest tulenevalt muudetakse ka KMS \u00a7 19 l\u00f5ike 2 ning \u00a7 44 s\u00f5nastust, ning viidatakse maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra arvestusel KMS \u00a7 191 l\u00f5ikes 3 s\u00e4testatud kalendriaasta k\u00e4ibe arvestuse aluseks olevale k\u00e4ibele. K\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra arvestuse p\u00f5him\u00f5tete muutmise tingib kavandatav v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikord (\u00a7 191), mille kohaselt isikud arvestavad liidu \u00fcleselt \u00fchesugustel alustel aastak\u00e4ivet nii oma asukoha liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning selle alusel saavad lisaks oma asukohariigile ka teistes liikmesriikides maksustatava k\u00e4ibe tekkimisel kohaldada v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele etten\u00e4htud maksuvabastust.
Internetip\u00f5hist kauplemiskohta omaval isikul, kes v\u00f5imaldab \u00fchendusev\u00e4lise riigi ettev\u00f5tlusega tegeleval isikul v\u00f5\u00f5randada \u00fchenduses maksukohustuslasena v\u00f5i piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule kaupu, tekib registreerimiskohustus maksustatava k\u00e4ibe tekkimise p\u00e4evast. Internetip\u00f5hist kauplemiskohta omav isik antud juhul t\u00e4idab maksukohustuse \u00fchendusev\u00e4lise riigi ettev\u00f5tlusega tegeleva isiku eest, kellele ei kohaldu maksukohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4r 40 000 eurot.
Isikud, kes rakendavad KMS \u00a7-des 40, 41 v\u00f5i 42 s\u00e4testatud erikorda, mille kohaselt k\u00e4ibemaks arvestatakse kasumimarginaali alusel, siis k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra arvestamisel tuleb l\u00e4htuda \u00a7 12 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud \u00fcldreeglist, mitte marginaali suurusest. Nimetatud erikordade alusel<\/p>

s\u00e4testatakse \u00fcksnes k\u00e4ibe maksustatava v\u00e4\u00e4rtuse m\u00e4\u00e4ramise kord. Seega k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse h\u00f5lmatakse k\u00f5ik tasud, mis kauba v\u00f5i teenuse eest saadakse v\u00f5i on saadud8.
3.5. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 8, 10 ja 11 \u2013 KMS \u00a7 19 l\u00f5iked 11, 3 ja 4
KMS \u00a7 19 t\u00e4iendatakse uue l\u00f5ikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettev\u00f5tlusega tegeleval isikul maksustatava k\u00e4ibe tekkimisel Eestis \u00f5igus sarnaselt Eesti ettev\u00f5tjaga kohaldada v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele etten\u00e4htud maksuvabastust kuni kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra 40 000 euro \u00fcletamiseni tingimusel, et sellise isiku kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot. Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks k\u00e4ibemaksukohustuseta Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile eelteade v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks. Kui selline isik rakendab juba m\u00f5nes teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele etten\u00e4htud k\u00e4ibemaksuvabastust, siis Eestis k\u00e4ibemaksuvabastuse rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud eelteate asjakohase muudatuse. Sellised eelteated ja nende muudatused edastatakse automaatse infovahetuse teel elektroonilise s\u00fcsteemi kaudu eelteates m\u00e4rgitud asjaomastele liikmesriikidele. Eelteates esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatud tingimustele. Kui maksuhaldur kinnitab isiku k\u00e4ibemaksuvabastuse tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c v\u00f5i eelteate muudatuse korral kinnitab juba isikule antud registreerimisnumbri vastavalt eelteate muudatusele Eestis k\u00e4ibemaksuvabastuse kohaldamiseks.
KMS \u00a7 19 l\u00f5ikeid 3 ja 4 muudetakse tulenevalt l\u00f5ikest 11, mille kohaselt teise liikmesriigi isik ei ole kohustatud ennast Eestis registreerima maksukohustuslasena Eestis maksustatava k\u00e4ibe tekkimise p\u00e4evast, kui ta on oma asukohariigis registreeritud v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendajana ja talle on antud \u00f5igus rakendada Eestis k\u00e4ibemaksuvabastust. Kehtiva korra kohaselt tuleb v\u00e4lisriigi isikul ennast registreerida Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib maksustatav k\u00e4ive Eestis, kuid mida kauba v\u00f5i teenuse saaja poolt ei maksustata. Muudatus puudutab teise liikmesriigi isikut, kes rakendab Eestis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda. Sellisel isikul ei teki Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui tema Eestis tekkivat k\u00e4ivet kauba v\u00f5i teenuse saaja poolt ei maksustata.
N\u00e4iteks, kui L\u00e4tis asukohta omav ettev\u00f5tlusega tegelev isik v\u00f5\u00f5randab Eestis asuvale f\u00fc\u00fcsilisele isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei \u00fcleta 40 000 eurot, tekib L\u00e4ti ettev\u00f5tjal maksukohustus Eestis. Tulenevalt kavandatavast v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorras, kui L\u00e4ti ettev\u00f5tja on esitanud L\u00e4ti maksuhaldurile eelteate Eestis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri, siis tal antud juhul Eestis maksukohustust ei teki.
3.6. Eeln\u00f5u punkt 12 \u2013 KMS \u00a7 191
KMS-i t\u00e4iendatakse uue \u00a7-ga 191, millega s\u00e4testatakse v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikord. See erikord on m\u00f5eldud Eestis asukohta omavatele isikutele, kes soovivad kasutada teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele etten\u00e4htud maksuvabastust. Kuigi Eestis p\u00fcsivat tegevuskohta omavatele v\u00e4lisriigi isikutele rakendub KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud registreerimiskohustus Eestis, ei saa nad taotleda teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamist. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamist saavad taotleda \u00fcksnes Eestis asukohta omavad isikud.
8 Euroopa Kohtu lahend C-388\/18.<\/p>

L\u00f5ike 1 kohaselt tuleb teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada soovival Eestis asukohta omaval ettev\u00f5tjal esitada maksuhalduri veebilehel oleva portaali kaudu eelteade riikide kohta, kus ta soovib asjaomase riigi tingimustele vastavalt v\u00e4ikeettev\u00f5tetele etten\u00e4htud maksuvabastust rakendada. Maksuhaldur edastab esitatud eelteated asjaomaste liikmesriikide maksuhalduritele. Kui eelteates m\u00e4rgitud liikmesriikide maksuhaldurid on kinnitanud isiku \u00f5igust nende riigis v\u00e4ikeettev\u00f5tetele etten\u00e4htud maksuvabastust kasutada, siis isikule v\u00e4ljastatakse registreerimisnumber j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c.
L\u00f5ikes 2 s\u00e4testatakse tingimused, mille t\u00e4itmisel on Eestis asukohta omaval isikul, \u00f5igus teises liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Teises liikmesriigis maksuvabastuse rakendamiseks on kaks tingimust: kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses, sh Eestis kokku ei \u00fcleta 100 000 eurot ja k\u00e4ive teises liikmesriigis, kus isik soovib maksuvabastust rakendada, ei \u00fcleta selles teises liikmesriigis kehtivat maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra.
\u00dchenduse kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisel ei ole isikul \u00f5igus \u00fcheski teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda rakendada isegi juhul, kui k\u00e4ive igas konkreetses liikmesriigis ei \u00fcleta selles liikmesriigis kehtestatud maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra. See puudutab \u00fcksnes KMS \u00a7 191 alusel teistes liikmesriikides maksuvabastuse rakendamist, mitte KMS \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel Eestis maksuvabastuse rakendamist. Kui Eestis asukohta omava isiku k\u00e4ive vastavalt KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud tingimustele ei \u00fcleta 40 000 eurost piirm\u00e4\u00e4ra, siis ei ole isikul endiselt kohustus ennast maksukohustuslasena Eestis registreerida, sealhulgas juhul kui \u00fchenduse kalendriaasta piirm\u00e4\u00e4r 100 000 eurot on \u00fcletatud. Kui isik \u00fchenduse kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra 100 000 eurot ei \u00fcleta, kuid \u00fcletab m\u00f5nes liikmesriigis kehtestatud kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra, siis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda ei ole \u00f5igus tal rakendada vaid selles liikmesriigis, kus ta piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletas.
N\u00e4ide 1.
Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta k\u00e4ive Eestis on 41 000 eurot. Eestis tekib isikul maksukohustus \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel, kuna kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r \u00fcletab 40 000 eurot.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 8 000 eurot. Seega kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot (41 000 + 8 000 eurot) ja isikul on \u00f5igus rakendada teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 8 000 eurot, mis ei \u00fcleta selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra. Seega on \u00f5igus isikul selles liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust.
N\u00e4ide 2.
Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta k\u00e4ive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis maksukohustust \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r ei \u00fcleta 40 000 eurot.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 10 000 eurot. Seega kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot (5 000 + 10 000 eurot) ja isikul on \u00f5igus rakendada teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 10 000 eurot, mis ei \u00fcleta selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra. Seega on \u00f5igus isikul selles liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda rakendada, ehk et tal ei teki seal registreerimise ega aruandluse kohustust.<\/p>

N\u00e4ide 3.
Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta k\u00e4ive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis maksukohustust \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r ei \u00fcleta 40 000 eurot.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 35 000 eurot. Seega kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot (5 000 + 35 000 eurot) ja isikul on \u00f5igus rakendada teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 35 000 eurot, mis \u00fcletab selles teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra. Seega ei saa isik selles konkreetses liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda rakendada,
N\u00e4ide 4.
Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta k\u00e4ive Eestis on 5 000 eurot. Isikul Eestis maksukohustust \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r ei \u00fcleta 40 000 eurot.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive teises liikmesriigis on 98 000 eurot. Seega kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses \u00fcletab 100 000 eurot (5 000 + 98 000 eurot) ja seega isik ei saa teistes liikmesriikides rakendada v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Vastavalt KMS \u00a7 101 tekib Eestis asukohta omaval isikul k\u00e4ive Eestis, kui \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive ja isikule, kes ei ole \u00fcheski liikmesriigis registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena, osutatava elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse piiri\u00fclene k\u00e4ive ei \u00fcleta 10 000 eurot kalendriaastas ja isik ei ole valinud k\u00e4ibe tekkimise kohaks nimetatud kaupade v\u00f5i teenuste sihtriiki. Kui selline piiri\u00fclene k\u00e4ive ei \u00fcleta 10 000 euro piirm\u00e4\u00e4ra kalendriaastal v\u00f5ib maksukohustuslasena registreerimata isik eelistada k\u00e4ibe tekkimise kohaks valida kaupade ja teenuste sihtriiki, kui sellise piiri\u00fclese k\u00e4ibe tulemusena Eestis maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r 40 000 eurot \u00fcletatakse. Sellisel juhul, rakendades teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda, on v\u00f5imalik isikul tegutseda maksukohustuseta m\u00f5lemas liikmesriigis.
Isikud, kes rakendavad v\u00f5i soovivad rakendada teistes liikmesriikides maksukohustuse t\u00e4itmise lihtsustamiseks KMS \u00a7 43 alusel teenuse, \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi ja internetip\u00f5hise kauplemiskoha kaudu kauba v\u00f5\u00f5randamise k\u00e4ibemaksuga maksustamise erikorda (nn OSS erikord) peavad olema registreeritud v\u00f5i ennast registreerima maksukohustuslasena. Samas ei v\u00e4lista see teistes liidu liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamist, kui on t\u00e4idetud KMS \u00a7 191 s\u00e4testatud tingimused. Kui isik on registreeritud OSS erikorra rakendajana ja samas rakendab mujal liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda, siis OSS erikorra raames deklareerib ta k\u00e4ibe, mis toimub \u00fcksnes nendes liikmesriikides, kus ta v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda ei rakenda.
N\u00e4ide 5.
Isiku kalendriaasta e-poe m\u00fc\u00fck teise liikmesriiki seal asuvatele f\u00fc\u00fcsilistele isikutele, ehk \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive on 5 000 eurot. Seega \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra 10 000 eurot k\u00e4ive ei \u00fcleta, k\u00e4ibe tekkimise koht on Eesti ja maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.
Isiku muu k\u00e4ive Eestis kalendriaasta kohta on 15 000 eurot.
Isikul Eestis KMS \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel maksukohustust ei teki, kuna isiku k\u00e4ive Eestis, sealhulgas \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive (15 000 + 5 000 eurot), ei \u00fcleta maksukohustuse piirm\u00e4\u00e4ra 40 000 eurot.
N\u00e4ide 6.<\/p>

Isiku kalendriaasta e-poe m\u00fc\u00fck teise liikmesriiki seal asuvatele f\u00fc\u00fcsilistele isikutele, ehk \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive on 9 000 eurot. Seega \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra 10 000 eurot k\u00e4ive ei \u00fcleta, k\u00e4ibe tekkimise koht on Eesti ja maksukohustust teises liikmesriigis ei teki.
Isiku muu k\u00e4ive Eestis kalendriaasta kohta on 35 000 eurot.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot (35 000 + 9 000 eurot) ja seega isikul on \u00f5igus rakendada teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
Antud olukorras on isikul valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Eestis, kuna koguk\u00e4ive \u00fcletab 40 000 euro piirm\u00e4\u00e4ra (35 000 + 9 000 eurot) v\u00f5i KMS \u00a7 101 l\u00f5ike 3 alusel m\u00e4\u00e4ratleda \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ibe tekkimise kohaks klientide asukohap\u00f5hiselt teine liikmesriik ning rakendada selles teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda eeldusel, et kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive ei \u00fcleta selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra. Sellisel juhul ei teki maksukohustust Eestis ega teises liikmesriigis.
N\u00e4ide 7.
Eestis asukohta omava isiku kalendriaasta k\u00e4ive Eestis on 25 000 eurot. Isikul Eestis maksukohustust \u00a7 19 l\u00f5ike 1 alusel ei teki, kuna kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r ei \u00fcleta 40 000 eurot.
Isiku kalendriaasta e-poe m\u00fc\u00fck teise liikmesriiki seal asuvatele f\u00fc\u00fcsilistele isikutele, ehk \u00fchendusesisese kaugm\u00fc\u00fcgi k\u00e4ive on 20 000 eurot, seega k\u00e4ibe toimumise koht on kauba saaja liikmesriigis. Samas k\u00e4ive ei \u00fcleta selle teise liikmesriigi maksukohustuse tekkimise aastak\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra.
Isiku kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot (25 000 + 20 000 eurot) ja seega on isikul \u00f5igus rakendada teistes liikmesriikides v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda.
L\u00f5ikes 3 s\u00e4testatakse \u00fchenduse ja liikmesriigi, sh Eesti kalendriaasta k\u00e4ibe arvutamise p\u00f5him\u00f5tted. Kalendriaasta k\u00e4ive arvestatakse iga liikmesriigi kohta eraldi vastavalt k\u00e4ibe tekkimise kohale. \u00dchenduse kalendriaasta k\u00e4ive on liikmesriikides tekkinud kalendriaasta k\u00e4ibed kokku. Kalendriaasta k\u00e4ibesse on h\u00f5lmatud enamik ettev\u00f5tja k\u00e4ibest. See sisaldab maksukohustuslase maksustatavat k\u00e4ivet v\u00f5i maksukohustuslasena registreerimata isiku kogu k\u00e4ivet, mis maksukohustuslase puhul oleks maksustatav k\u00e4ive, sh nullprotsendise m\u00e4\u00e4raga maksustatavat k\u00e4ivet, sh eksporti. Lisaks arvatakse kalendriaasta k\u00e4ibe arvestusse ka maksuvabad tehingud nagu finants- ja kindlustusteenused, kinnisasjadega seotud tehingud, v\u00e4lja arvatud juhul, kui need on juhusliku iseloomuga. Piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse ei arvata p\u00f5hivara v\u00f5\u00f5randamist.
Kauba ja teenuse k\u00e4ibe tekkimise koht on s\u00e4testatud KMS \u00a7-des 9\u2013101. N\u00e4iteks kauba ekspordi ja kauba \u00fchendusesisese k\u00e4ibe tekkimise koht on liikmesriigis, kust kaup kas eksporditakse v\u00f5i l\u00e4hetatakse teise liikmesriiki. Selline k\u00e4ive arvatakse kauba l\u00e4hetamise liikmesriigi kalendriaasta k\u00e4ibe arvestusse. Teenuse puhul on \u00fcldreegliks, et k\u00e4ive tekib liikmeriigis, kus asub maksukohustuslasena registreeritud teenuse saaja v\u00f5i ettev\u00f5tlusega tegelev \u00fchendusv\u00e4line isik. Kui teenust osutatakse maksukohustuslasena registreerimata ja \u00fchendusv\u00e4lise riigi ettev\u00f5tlusega mittetegelevale isikule, siis \u00fcldreegli kohaselt on teenuse osutamise kohaks teenuse osutaja asukoht. Samas kauba, eriti aga teenuse osas on k\u00e4ibe toimumise koha m\u00e4\u00e4ratlemisel mitmeid erandeid.
Arvestades, et liikmesriigi k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra arvestusse arvatakse \u00fcksnes selline k\u00e4ive, mille k\u00e4ive tekib selles konkreetses liikmesriigis, siis n\u00e4iteks piiri\u00fcleselt teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule osutatavad teenused, mille k\u00e4ibe tekkimise koht<\/p>

vastavalt \u00fcldreeglile on teenuse saaja liikmesriigis, teenuse osutaja k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra hulka ei arvata. Sellisteks teenusteks on n\u00e4iteks konsultatsiooni-, raamatupidamise- ja \u00f5igusteenus (KMS \u00a7 10 l\u00f5ige 4 punkt 9). Samas n\u00e4iteks kinnisasjaga seotud teenuste (ehitamine, hindamine, hooldamine), mis osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasena registreeritud isikule, k\u00e4ibe tekkimise koht on kinnisasja asukohariigis ja arvatakse kinnisasja asukoha riigi k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra.
L\u00f5ikes 4 s\u00e4testatakse teabe loetelu, mis tuleb maksuhaldurile esitatavas eelteates m\u00e4rkida. Eelteates m\u00e4rgitakse teate esitaja andmed – isiku nimi, tegevusala, \u00f5iguslik vorm ja aadress ning liikmesriik v\u00f5i -riigid, kus isik soovib maksuvabastust rakendada arvestades, et l\u00f5ikes 2 s\u00e4testatud tingimused on t\u00e4idetud.
Lisaks m\u00e4rgitakse eelteates isiku eelneva ja jooksva kalendriaasta k\u00e4ive iga liikmesriigi kohta, sh Eesti. Kalendriaasta k\u00e4ive m\u00e4rgitakse k\u00f5ikide liikmesriikide kohta, ka nende liikmesriikide kohta, kus isik ei ole eelteates avaldanud soovi maksuvabastust rakendada. See teave on vajalik \u00fchenduse kalendriaasta k\u00e4ibe arvutamiseks. Isiku eelmise kalendriaasta k\u00e4ive on oluline, kuna see on seotud l\u00f5igetes 14 ja 15 s\u00e4testatud tingimusega. Liikmesriigil on \u00f5igus pikendada perioodi, millal isik ei tohi maksuvabastust rakendada piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise kalendriaastale j\u00e4rgevalt \u00fchelt kalendriaastalt kahele. Sellest tulenevalt tuleb nende liikmesriikide puhul, kus seda valikut rakendatakse, m\u00e4rkida ka lisaks eelmisele ka \u00fcle-eelmise kalendriaasta k\u00e4ive.
Kui isik esitab eelteate n\u00e4iteks 1. jaanuaril 2025. a, m\u00e4rgib ta eelteatesse \u00fcksnes 2024. a jooksul tehtud k\u00e4ibe iga liikmesriigi kohta. Kui isik esitab eelteate n\u00e4iteks 1. septembril 2025. a, m\u00e4rgib ta eelteatesse 2025. aastal kuni eelteate esitamiseni toimunud k\u00e4ibe ja kogu 2024. aasta k\u00e4ibe. Kui tegemist on alustava ettev\u00f5ttega, siis eelnevate perioodide kohta, millal ettev\u00f5ttel k\u00e4ive puudus, m\u00e4rgitakse \u201e0\u201c. Summad esitatakse eurodes.
Kui m\u00f5nes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra, siis teave sellise liikmesriigi k\u00e4ibe kohta tuleb esitada vastavalt seal kehtivatele erinevatele piirm\u00e4\u00e4radele. N\u00e4iteks kui riigis (nt Prantsusmaa) kehtivad kaupadele ja teenustele erinevad piirm\u00e4\u00e4rad, siis tuleb k\u00e4ibe andmed esitada vastavalt kaupade ja teenuste l\u00f5ikes eraldi. Valdavalt kehtib riikides \u00fcksnes \u00fcks maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4r ja sellisel juhul tuleb teave esitada kogu vastava liikmesriigi k\u00e4ibe kohta kokku.
L\u00f5ikes 5 s\u00e4testatakse kohustus teatada maksuhalduri elektroonilise portaali kaudu eelteates esitatud andmete muudatusest. See puudutab ka olukorda, kui isik soovib lisaks eelteates esitatud liikmesriigile v\u00f5i liikmesriikidele veel lisaks muus liikmesriigis rakendada maksuvabastust. Sellisel juhul ei esitata uut eelteadet, vaid info esitatakse esialgse eelteate muudatusena. Eelteate muudatuse esitamisel kasutab isik temale v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c, mis v\u00f5imaldab esitatud info siduda tema eelteatega. Eelteate andmete muudatustest teavitamisel, n\u00e4iteks uue liikmesriigi lisamisest v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendusalasse, ei esitata kvartaalseid k\u00e4ibe andmeid, mis sisalduvad l\u00f5ike 8 alusel esitatavates aruannetes.
L\u00f5ike 6 kohaselt on isikul \u00f5igus teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada kuup\u00e4evast, millal ta on saanud esitatud eelteatest l\u00e4htuvalt maksuhaldurilt erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri. Kui isik on eelteate muudatusega teavitanud soovist veel muus liikmesriigis maksuvabastust rakendada, saab ta seda teha alates kuup\u00e4evast, millal maksuhaldur kinnitab temale antud registreerimisnumbri kehtivuse.<\/p>

L\u00f5ike 7 kohaselt tuleb maksuhalduril eelteatest tulenevalt anda v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamiseks isikule kas registreerimisnumber j\u00e4relliitega \u201eEX\u201c v\u00f5i kui see on isikul juba olemas, siis selle numbri kehtivuse kinnitus vastavalt eelteate muudatusega esitatud infole, hiljemalt 35. t\u00f6\u00f6p\u00e4eval eelteate v\u00f5i selle muudatuse isiku poolt esitamist. Maksuhaldur annab isikule registreerimisnumbri v\u00f5i kinnitab selle numbri kehtivuse, kui erikorra rakendamise tingimused on t\u00e4idetud ja seda on kinnitanud ka selle teise liikmesriigi maksuhaldur, kus isik soovib erikorda rakendada. Seega s\u00f5ltub maksuhaldur antud juhul ka teise liikmesriigi maksuhaldurist, kuna alles p\u00e4rast teise liikmesriigi maksuhaldurilt saadud tagasisidet, et konkreetne isik on vastav selles riigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamise tingimustele, saab ta isikule anda registreerimisnumbri v\u00f5i kinnitada juba isikule antud numbri kehtivust erikorra rakendamiseks. Kui teise liikmeriigi maksuhalduri hinnang viibib seoses isiku suhtes vajalike kontrollidega maksudest k\u00f5rvalehoidumise v\u00f5i maksustamise v\u00e4ltimise \u00e4rahoidmise eesm\u00e4rgil, siis maksuhaldur teavitab isikut t\u00e4htaja pikendamisest.
Kui maksuhaldur ei anna isikule eelteate alusel registreerimisnumbrit v\u00f5i eelteate muudatuse korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust v\u00f5i l\u00f5petab isiku \u00f5iguse rakendada erikorda \u00fchenduse piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise t\u00f5ttu, on isikul v\u00f5imalik sellise otsuse vaidlustamiseks p\u00f6\u00f6rduda maksuhalduri poole. Kui isikule ei anta eelteate alusel registreerimisnumbrit v\u00f5i eelteate muudatuse korral ei kinnita registreerimisnumbri kehtivust v\u00f5i l\u00f5petatakse isiku \u00f5igus rakendada erikorda teise liikmesriigi piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise t\u00f5ttu, siis sellise otsuse vaidlustamiseks tuleb isiku p\u00f6\u00f6rduda vastava teise liikmeriigi maksuhalduri poole, kuna iga konkreetse riigi maksuhaldur annab kinnituse selle kohta, kas isik t\u00e4idab selle riigi tingimusi maksuvabastuse rakendamiseks.
L\u00f5ike 8 kohaselt tuleb igal isikul, kellele on antud \u00f5igus rakendada erikorda, esitada kvartali kohta kvartalile j\u00e4rgneva kuu jooksul teave kogu k\u00e4ibe kohta k\u00f5ikide liikmesriikide kohta eraldi, sh Eesti. Nende riikide kohta, kus k\u00e4ivet ei tekkinud, m\u00e4rgitakse \u201e0\u201c. Seega esimese kvartali kohta, mis h\u00f5lmab kalendrikuid jaanuar, veebruar ja m\u00e4rts, tuleb maksuhaldurile esitada teave aprillikuu jooksul. Teave esitatakse maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu kasutades selleks isikule erikorra rakendamiseks antud registreerimisnumbrit. Teabes esitatakse \u00fcksnes l\u00f5ikes 3 nimetatud k\u00e4ive. Summad esitatakse eurodes.
Kui m\u00f5nes liikmesriigis on kehtestatud mitu maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra, siis teave sellise liikmesriigi k\u00e4ibe kohta tuleb esitada kaupade ja teenuste l\u00f5ikes eraldi.
Eelteate esitamisele j\u00e4rgneva kvartali kohta esitatavas teabes tuleb esitada ka k\u00e4ibe andmed perioodi kohta, mis j\u00e4\u00e4b eelteate esitamise ja sellele j\u00e4rgneva kvartali vahele, et v\u00e4ltida l\u00fcnka, mis esitamisele kuuluvate andmete osas vastasel korral tekiks.
Kui p\u00e4rast kalendriaasta k\u00e4ibe kohta teabe esitamist tekib vajadus esitatud teavet muuta, tuleb see esitada konkreetse kvartali kohta uuesti. Eelnevate perioodide kohta esitatud teavet ei saa korrigeerida j\u00e4rgmises\/jooksvas perioodis.
L\u00f5ige 9 n\u00e4eb ette, et kui erikorda rakendava isiku kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses \u00fcletab piirm\u00e4\u00e4ra 100 000 eurot, siis on isikul kohustus sellest maksuhaldurit teavitada 15 t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul alates nimetatud k\u00e4ibe \u00fcletamisest ja esitada teave jooksva kvartali algusest kuni \u00fchenduses kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni. N\u00e4iteks, kui isiku kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses \u00fcletab 5. mail piirm\u00e4\u00e4ra 100 000 euro, tuleb tal sellest maksuhaldurit teavitada 15<\/p>

t\u00f6\u00f6p\u00e4eva jooksul ja esitada teave jooksva kvartali k\u00e4ibe kohta liikmesriikide l\u00f5ikes, milles on h\u00f5lmatud periood 1. aprillist kuni 5. maini.
L\u00f5ike 10 kohaselt arvestades, et eelteates ja kvartaliaruandes esitatakse summad eurodes, siis k\u00e4ibed, mis on tehtud muus valuutas kui euro tuleb eurodeks \u00fcmber arvestada. Selleks kasutatakse kalendriaasta esimesel p\u00e4eval Euroopa Keskpanga poolt avaldatud vahetuskurssi, v\u00f5i kui selle p\u00e4eva kohta ei ole kursse avaldatud, siis j\u00e4rgmise avaldamisp\u00e4eva vahetuskurssi.
L\u00f5ikes 11 s\u00e4testatakse olukorrad, millal maksuhaldur l\u00f5petab osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamise \u00f5iguse, ehk isiku \u00f5iguse teises liikmesriigis maksuvabastust rakendada. Arvestades, et erikorra rakendamine on isikute jaoks vabatahtlik, v\u00f5ib erikorda rakendav isik igal ajal sellest maksuhaldurit teavitades loobuda. Erikorda ei ole \u00f5igus rakendada juhul, kui asjaomase liikmesriigi maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4r on \u00fcletatud, arvestades ka \u00fclemineku meetmeid (vt l\u00f5ike 13 selgitus), kui vastav liikmesriik on otsustanud need kehtestada. Kui \u00fchenduse kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r 100 000 eurot on \u00fcletatud, ei ole \u00f5igus erikorda rakendada \u00fcheski teises liikmesriigis, v\u00e4lja arvatud Eestis eeldusel, et KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud maksukohutuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4r 40 000 eurot ei ole \u00fcletatud. Erikorra rakendamine l\u00f5petatakse ka juhul, kui erikorda rakendav isik on teatanud oma tegevuse l\u00f5petamisest v\u00f5i kui maksuhaldur v\u00f5ib seda muul viisil eeldada. Maksuhaldur saab eeldada isiku tegevuse l\u00f5petamist n\u00e4iteks, kui mitme j\u00e4rjestikuse kvartali jooksul isik k\u00e4ivet teistes liikmesriikides ei deklareeri.
L\u00f5ike 12 kohaselt on maksuhalduril \u00f5igus l\u00f5petada isiku \u00f5igus rakendada erikorda, kui isik ei esita iga kvartali kohta l\u00f5ikes 8 nimetatud teavet v\u00f5i korduvalt hilineb selle teabe esitamisega.
L\u00f5ige 13 s\u00e4testab erikorra l\u00f5petamise t\u00e4htajad. Maksuhaldur teavitab erikorda rakendavat isikut erikorra rakendamise l\u00f5petamisest k\u00f5ikides teistes liikmesriikides v\u00f5i \u00fcksnes konkreetses teises liikmesriigis otsusega elektrooniliselt. Kui erikorra rakendamise l\u00f5petamine on seotud kalendriaasta piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisega, j\u00f5ustub otsus asjaomase piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise kuup\u00e4evast. Seega, kui on tegemist \u00fchenduse aastak\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisega, l\u00f5petatakse erikorra rakendamine k\u00f5igis teistes liikmesriikides ka juhul, kui igas konkreetses liikmesriigis nende riikide aastak\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4rad ei ole \u00fcletatud. Kui on \u00fcletatud \u00fche v\u00f5i m\u00f5ne liikmesriigi, kus isik erikord rakendab, aastak\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r, kuid mitte \u00fchenduse piirm\u00e4\u00e4r, l\u00f5petatakse erikorra rakendamine \u00fcksnes selles liikmesriigis, kus selle riigi aastak\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r on \u00fcletatud piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise kuup\u00e4evast. Juhul, kui liikmesriik on kehtestanud \u00fclemineku meetmed, l\u00f5petatakse sellises liikmesriigis erikorra rakendamine \u00fclemineku meetmeid arvestavatel tingimustel vastavalt teisest liikmesriigist saadud teavitusele. \u00dclemineku meetmena on liikmesriikidel \u00f5igus lubada isikutel rakendada maksuvabastust kuni kalendriaasta l\u00f5puni juhul, kui kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r \u00fcletatakse kalendriaastal olenevalt riigi valikust kas kuni 10% v\u00f5i 25%. See on liikmesriigi valik otsustamaks, kas seda meedet kasutada. Eesti sellist maksukohustuslasena registreerimisele eelnevat \u00fclemineku meedet ei rakenda.
Muudel juhtudel s\u00f5ltub otsuse j\u00f5ustumine maksuhaldurile erikorda rakendava isiku v\u00f5i teise liikmesriigi esitatud v\u00f5i k\u00e4ttesaadavast teabest. N\u00e4iteks isik on ise teatanud tegevuse l\u00f5petamisest v\u00f5i teine liikmesriik on teatanud isiku tingimustele mittevastamist.
L\u00f5ike 14 kohaselt ei ole isikul \u00f5igus rakendada erikorda \u00fchenduse kalendriaasta piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisel alates piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisest ka sellele j\u00e4rgneval kalendriaastal ka juhul, kui erikorra rakendamise tingimused on t\u00e4idetud. Siiski ei teki isikul seet\u00f5ttu kohustust registreerida ennast Eestis k\u00e4ibemaksukohustuslasena tingimusel, et tema kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4r 40 000 eurot vastavalt KMS \u00a7 19 l\u00f5ikele 1 ei ole \u00fcletatud.<\/p>

L\u00f5ike 15 kohaselt ei ole isikul \u00f5igust rakendada erikorda teises liikmesriigis selle liikmesriigi kalendriaasta k\u00e4ibe piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamisel piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamise j\u00e4rgneval kalendriaastal ka juhul, kui erikorra rakendamise tingimused on t\u00e4idetud. Liikmesriikidel on \u00f5igus seda perioodi pikendada kahele kalendriaastale.
3.7. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punkt 16 \u2013 KMS \u00a7 22
KMS \u00a7 22 l\u00f5ike 1 kohaselt v\u00f5ib maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav k\u00e4ive ei \u00fcleta j\u00e4rgneva 12 kuu jooksul KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud piirm\u00e4\u00e4ra. Muudatusega t\u00e4iendatakse isiku maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava uue regulatsiooniga, mis annab isikutele v\u00f5imaluse liidus v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra alusel maksuvabastust rakendada. Sellest tulenevalt lisatakse tingimus, et kui isiku k\u00e4ive on \u00fcletanud jooksval ja eelneval kalendriaastal KMS \u00a7 19 l\u00f5ikes 1 s\u00e4testatud piirm\u00e4\u00e4ra 40 000 eurot, ei kustutata isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste t\u00e4itmiseni j\u00e4tkata tegevust maksukohustuslasena. Sellest p\u00f5him\u00f5ttest l\u00e4htuvalt on t\u00e4iendatud ka l\u00f5ike 2 punkti 4 ja l\u00f5iget 21, mis puudutavad ettev\u00f5tlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku registrist kustutamist.
3.8. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 17\u201322 ja 25 \u2013 KMS \u00a7-d 26\u201328 ning \u00a7 30 l\u00f5ige 6 KMS \u00a7 27 muudatusega lisatakse k\u00e4ibedeklaratsiooni koosseisu \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruanne (VD), mis on KMS kohaselt kehtestatud eraldi vormina seaduse \u00a7 28 alusel. Kehtiva KMS kohaselt moodustab k\u00e4ibedeklaratsiooni k\u00e4ibedeklaratsioon KMD koos lisaga KMD INF. \u00dchendusesisese k\u00e4ibe aruanne on k\u00e4ibedeklaratsioonist eraldi, sellele kehtib eraldi vorm ja selle esitamist reguleerib KMS \u00a7 28. KMS \u00a7 28 tunnistatakse kehtetuks ja \u00fchendusesisese k\u00e4ibe andmete k\u00e4ibedeklaratsioonil kajastamise p\u00f5him\u00f5tted s\u00e4testatakse \u00a7 27 l\u00f5ikes 15. Muudatuse tulemusena saab \u00fchiseks deklaratsiooni nimetuseks k\u00e4ibedeklaratsioon, st t\u00e4nasest k\u00e4ibedeklaratsiooni nimetusest j\u00e4etakse v\u00e4lja s\u00f5na \u201elisa\u201c.
Kehtiva korra kohaselt esitatakse \u00fchendusesiseste tehingute kohta aruanne k\u00e4ibedeklaratsioonist eraldi, millel tehingute v\u00e4\u00e4rtused esitatakse euro t\u00e4psusega, samas k\u00e4ibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendi t\u00e4psusega. Muudatuse tulemusena esitatakse k\u00f5ik andmed k\u00e4ibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendi t\u00e4psusega. Muudatuse tulemusena j\u00e4\u00e4b seadusest v\u00e4lja KMS \u00a7 28 l\u00f5ikes 5 s\u00e4testatud kohustus lisada teise liikmesriigi isikule v\u00f5\u00f5randatud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, puhul \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruandele selle transpordivahendi m\u00fc\u00fcmisel v\u00e4ljastatud arve koopia. Lisaks kavandatakse asendada deklaratsioonide vormid andmekoosseisudega, mille kehtestab rahandusminister m\u00e4\u00e4rusega.
KMS \u00a7 30 l\u00f5ige 6 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud s\u00e4tte alusel on maksukohustuslasel kohustus maksuhaldurit k\u00e4ibedeklaratsioonil teavitada, mitu s\u00f5iduautot kasutab ta vaid ettev\u00f5tluse jaoks ja mitut nii ettev\u00f5tluse kui ka isiklikuks otstarbeks. Maksuhaldur saab vajadusel sellised andmed Transpordiametilt ja sellisel k\u00e4ibedeklaratsioonil teavitamisel vajadus puudub.
3.9. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punkt 23 \u2013 KMS \u00a7 29 l\u00f5ige 1
KMS \u00a7 29 l\u00f5ike 1 kohaselt on isikul \u00f5igus oma maksustatavalt k\u00e4ibelt arvestatud k\u00e4ibemaksust maha arvata v\u00e4lisriigis toimuva ettev\u00f5tluse, v\u00e4lja arvatud maksuvaba k\u00e4ibena k\u00e4sitatud<\/p>

tehingud (\u00a7 16), tarbeks kasutatava kauba v\u00f5i teenuse sisendk\u00e4ibemaks. Seoses \u00a7 KMS 191 s\u00e4testatud v\u00f5imalusega rakendada teises liikmesriigis v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda, ehk maksuvabastust, piiratakse sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise \u00f5igust nende kaupade ja teenuste osas, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade v\u00f5\u00f5randamiseks v\u00f5i teenuste osutamiseks.
N\u00e4iteks, Eesti maksukohustuslane osutab L\u00e4tis f\u00fc\u00fcsilisele isikule kinnisasja remonditeenust. Sellisel juhul on Eesti ettev\u00f5tjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena L\u00e4tis v\u00f5i rakendada L\u00e4tis KMS \u00a7 19\u2019 alusel v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda. Eesti maksukohustuslasel on selline valik eeldusel, et erikorra rakendamiseks on tingimused t\u00e4idetud. Kui ettev\u00f5tja registreerib ennast maksukohustuslasena L\u00e4tis, on tal \u00f5igus ka sisendk\u00e4ibemaksu tagastusele. Juhul, kui ettev\u00f5tja valib v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendamise, siis tal L\u00e4tis maksukohustust ei teki ning tal puudub \u00f5igus L\u00e4tis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamiseks.
3.10. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 26 ja 27 \u2013 KMS \u00a7 32 l\u00f5ige 4 KMS \u00a7 32 l\u00f5ike 4 j\u00e4rgi l\u00e4htutakse p\u00f5hivara soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisel prognoosist, mille jaoks p\u00f5hivara hakatakse kasutama. Seej\u00e4rel tehakse p\u00f5hivara soetamisel maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu osas korrigeerimine iga kalendriaasta l\u00f5pus l\u00e4htudes sellest, kuidas seda p\u00f5hivara antud aastal kasutati. Sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja puhul 10 kalendriaastat ja muu p\u00f5hivara osas 5 kalendriaastat. Prognoosi j\u00e4rgi sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamine on eriti probleemne kinnisasja puhul. Selline kord annab p\u00f5hjendamatu eelise nendele maksukohustuslastele, kes esialgselt deklareerivad, et hakkavad kinnisasja kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tavad selle kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, n\u00e4iteks eluruumi \u00fc\u00fcrimiseks. Eelis tekib seet\u00f5ttu, et kinnisasja soetamisel saab maksukohustuslane sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata prognoosi j\u00e4rgi, kuid hiljem maksuvaba k\u00e4ibe jaoks kasutamisel korrigeerib maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu 1\/10 osas kalendriaastas 10 aasta jooksul.
Kavandatava muudatuse kohaselt, kui p\u00f5hivara esmasel kasutusele v\u00f5tmisel selle kasutamine maksustatava k\u00e4ibe jaoks erineb prognoositud osat\u00e4htsusest, korrigeeritakse maha arvatud sisendk\u00e4ibemaks t\u00e4ies ulatuses vastavalt sellele, kuidas seda p\u00f5hivara esmalt kasutatakse. Selline k\u00e4sitlus on rohkem koosk\u00f5las k\u00e4ibemaksuarvestuse p\u00f5him\u00f5ttega, kuna sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisel l\u00e4htutakse prognoosi asemel sellest, milleks tegelikult p\u00f5hivara hakatakse kasutama. Muudatuse tulemusena kaob ka maksukohustuslastel motivatsioon esitada prognoos tegelikkusest erinevalt. Euroopa Kohus kohtuasjas C-791\/18 otsustas, et selline \u00fcmberarvestuse kord, mis tehakse p\u00f5hivara esmasel kasutamisel, on koosk\u00f5las k\u00e4ibemaksudirektiivi artiklitega 184\u2013187. Edaspidist iga-aastast sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimiskorda, mis on s\u00e4testatud KMS \u00a7 32 l\u00f5igetes 41 ja 42, ei muudeta.
N\u00e4iteks, 2025. a hakatakse ehitama hoonet, mis kavandatakse v\u00f5\u00f5randada. Ehituskuludelt tasutakse k\u00e4ibemaksu 100 000 eurot ning see arvatakse sisendk\u00e4ibemaksuna oma maksustatavalt k\u00e4ibelt arvestatud k\u00e4ibemaksust maha. Ehitis valmib 2026. a maikuus, kuid esialgsed plaanid on muutunud ja see v\u00f5etakse 2026. a juunikuus kasutusele eluruumi \u00fc\u00fcriteenuse osutamiseks. Kuna kasutusotstarve muutus, tuleb teha mahaarvatud sisendk\u00e4ibemaksu osas \u00fcmberarvestus. Seega 2026. a juunikuu k\u00e4ibedeklaratsioonil v\u00e4hendatakse mahaarvamisele kuuluvat sisendk\u00e4ibemaksu 100 000 euro v\u00f5rra.
3.11. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punktid 28 ja 29 \u2013 KMS \u00a7 41 l\u00f5iked 1 ja 5
KMS \u00a7-s 41 on s\u00e4testatud kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasim\u00fc\u00fcgi k\u00e4ibemaksuga maksustamise erikord. Eeln\u00f5u kohaselt t\u00e4psustatakse<\/p>

l\u00f5ike 1 s\u00f5nastust vastavalt k\u00e4ibemaksudirektiivi artiklis 314 s\u00e4testatule. L\u00f5ike 5 s\u00f5nastust muudetakse tulenevalt alates 2025. a 1. jaanuarist kehtiva nimetatud direktiivi artikli 316 muudatusest, mille kohaselt on \u00f5igus erikorda rakendada originaalkunstiteose edasim\u00fc\u00fcgil lisaks sellele, kui teos on ostetud autorilt v\u00f5i autori\u00f5iguse valdajalt, ka juhul kui teose m\u00fc\u00fcb edasim\u00fc\u00fcjale teine maksukohustuslane, kes erikorda ei rakenda. Enne k\u00e4ibemaksudirektiivi muudatust oli selline \u00f5igus \u00fcksnes juhul, kui liikmesriik oli kehtestanud originaalkunstiteostele v\u00e4hendatud k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4ra. Eestis sellist v\u00e4hendatud m\u00e4\u00e4ra ei ole kohaldanud ja seet\u00f5ttu pole sellist olukorda seni ka k\u00f5nealuses erikorras s\u00e4testatud.
3.12. Eeln\u00f5u \u00a7 1 punkt 31 \u2013 KMS normitehnilise m\u00e4rkuse t\u00e4iendamine
Normitehnilist m\u00e4rkust muudetakse, lisades viited \u00fcle v\u00f5etavatele direktiividele. 4. Eeln\u00f5u terminoloogia
Eeln\u00f5u ei n\u00e4e ette uute m\u00f5istete kasutusele v\u00f5tmist. 5. Eeln\u00f5u vastavus liidu \u00f5igusele
Eeln\u00f5u on koosk\u00f5las Euroopa Liidu \u00f5igusega. N\u00f5ukogu direktiivide (EL) 2020\/285 ja (EL) 2022\/542 normide ja KMS s\u00e4tete v\u00f5rdlustabel on toodud seletuskirja lisas 1. 6. Seaduse m\u00f5jud
Eeln\u00f5uga kavandatavad muudatused on majandusliku m\u00f5juga ja m\u00f5ju on ka riigiasutustele.
Eeldatavat olulist sotsiaalset m\u00f5ju, m\u00f5ju riigi julgeolekule ja v\u00e4lissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, m\u00f5ju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei tuvastatud.
6.1. Kavandatav muudatus: v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikord ja maksukohustuslasena registreerimise tingimused (KMS \u00a7-d 3, 19, 191, 21, 22, 29 ja 44) M\u00f5ju valdkond 1: majanduslik m\u00f5ju.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm 1: Eestis asukohta omavad ettev\u00f5tlusega tegelevad isikud.
M\u00f5ju kirjeldus. Muudatus puudutab Eestis asukohta omavate ettev\u00f5tjate tegevust, kellel tekib k\u00e4ive ka teistes liikmesriikides. Olenemata sellest, kas see ettev\u00f5tja on Eestis registreeritud maksukohustuslasena v\u00f5i mitte, on tal \u00f5igus rakendada teises liikmesriigis maksukohustuse tekkimisel v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda (KMS \u00a7 191), ehk maksuvabastust, kui isiku aastak\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot ja aastak\u00e4ive teises liikmesriigis ei \u00fcleta selle teise liikmesriigis registreerimiskohustuse tekkimise piirm\u00e4\u00e4ra. Erikorra rakendamisel ei pea ettev\u00f5tja ennast registreerima teises liikmesriigis maksukohustuslasena, ehk et tal on v\u00f5rdselt teises liikmesriigis asukohta omavate isikutega \u00f5igus tegutseda maksukohustuslasena registreerimata kuni selles teises liikmesriigis kehtiva maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra \u00fcletamiseni. Tegemist on isiku valiku\u00f5igusega nimetatud erikorda rakendada. Kui isik seda ei soovi, siis teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise kohustus tekib seal kohe maksustatava k\u00e4ibe tekkimise p\u00e4evast s\u00f5ltuvalt konkreetses liikmesriigis kehtivast korrast.
M\u00f5ju ulatus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi. Piiri\u00fcleselt tegutsevatele v\u00e4ikeettev\u00f5tjatele tekib juurde v\u00f5imalus lihtsustada oma tegutsemist teistes liikmesriikides.<\/p>

M\u00f5ju avaldumise sagedus on v\u00e4ike v\u00f5i keskmine, kuna tegemist on ettev\u00f5tja valikuga v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda teises liikmesriigis rakendada ning sellise soovi korral ettev\u00f5tjal tekib kohustus esitada elektrooniliselt kvartaalseid k\u00e4ibe aruandeid, mis ei m\u00f5juta ettev\u00f5tja igap\u00e4evast tegevust.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchma suurus on keskmine. Tegemist on ettev\u00f5tja valiku\u00f5igusega, mis puudutab k\u00f5iki Eestis asukohta omavaid piiri\u00fcleselt ettev\u00f5tlusega tegelevaid isikuid, kelle kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot. Hinnanguliselt j\u00e4\u00e4b see alla 10% kogu maksukohustuslaste arvust, ca 117 000 isikust.
J\u00e4reldus m\u00f5ju olulisuse kohta: muudatus on positiivse m\u00f5juga piiri\u00fcleselt tegutsevatele ettev\u00f5tjatele, kelle kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot. Muudatuse n\u00e4ol on tegemist lihtsustusega, mis v\u00e4hendab isiku halduskoormust seoses teises liikmesriigis maksukohustuse t\u00e4itmisega, kui teises liikmesriigis toimuv k\u00e4ive on v\u00e4ike, j\u00e4\u00e4des alla selle teises liikmesriigis kehtestatud maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra.
Ebasoovitavate m\u00f5jude riski ei tuvastatud.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm 2: teises liikmesriigis asukohta omavad ettev\u00f5tlusega tegelevad isikud.
M\u00f5ju kirjeldus. Teises liikmesriigis asukohta omavad isikud ei pea ennast registreerima Eestis maksukohustuslasena, kui nende kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot ja ei \u00fcleta ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra 40 000 eurot. Need isikud, kellel on nimetatud tingimused t\u00e4idetud, kuid on ennast registreerinud Eestis maksukohustuslasena, siis neil on \u00f5igus taotleda enda registrist kustutamist. Tegemist on v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust v\u00e4hendava regulatsiooniga.
M\u00f5ju ulatus ja avaldumise sagedus on v\u00e4ike, kuna sarnaselt sihtr\u00fchmale 1, ei too muudatused eeldatavalt kaasa kohanemisraskuseid ega m\u00f5juta ettev\u00f5tja igap\u00e4evast tegevust.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchma suurus on v\u00e4ike. Hetkel on Eestis registreeritud 400 teise liikmesriigi isikust mitteresidenti, kelle kalendriaasta maksustatav k\u00e4ive Eestis ei \u00fcleta 40 000 eurot. Nendel isikutel on \u00f5igus taotleda enda maksukohustuslaste registrist kustutamist eeldusel, et KMS \u00a7 19 l\u00f5ike 11 tingimused on t\u00e4idetud. Hinnanguliselt j\u00e4\u00e4b sihtr\u00fchma suurus alla 1% kogu maksukohustuslaste arvust.
J\u00e4reldus m\u00f5ju olulisuse kohta: muudatus on positiivse m\u00f5juga, kuna teises liikmesriigis asukohta omavad v\u00e4ikeettev\u00f5tjaid, kelle kalendriaasta k\u00e4ive \u00fchenduses ei \u00fcleta 100 000 eurot ja ei \u00fcleta ka Eestis maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra ei ole kohustatud ennast maksustatava k\u00e4ibe tekkimisel Eestis maksukohustuslasena registreerima.
Ebasoovitavate m\u00f5jude riski ei tuvastatud.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm 3: kindlustus- ja finantsteenuseid osutavad ettev\u00f5tjad ning kinnisvara ettev\u00f5tjad.
M\u00f5ju kirjeldus: V\u00f5rreldes kehtiva korraga lisatakse maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra 40 000 eurot arvestusse teatud maksuvabad tehingud, nagu kindlustus- ja finantsteenused, kui need ei ole juhusliku iseloomuga, ja ka maksuvabad kinnisvara tehingud, v\u00e4lja arvatud p\u00f5hivara v\u00f5\u00f5randamine ja juhuslikud tehingud. Piirm\u00e4\u00e4ra arvestusest j\u00e4\u00e4vad v\u00e4lja piiri\u00fcleselt osutatavad teenused, mille k\u00e4ibe tekkimise koht ei ole Eesti, kuid need ei ole tavap\u00e4raselt v\u00e4ikeettev\u00f5tja tegevuseks. Seega muudatus puudutab eelk\u00f5ige kindlustus- ja finantssektoris tegutsevaid ettev\u00f5tjaid, ehk maksuvaba k\u00e4ibega isikuid, kelle maksustatav k\u00e4ive<\/p>

on alla 40 000 euro ja kehtiva korra kohaselt ei pea ennast Eestis maksukohustuslasena registreerima.
M\u00f5ju ulatus ja avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused ei too eeldatavalt kaasa kohanemisraskusi ega m\u00f5juta ettev\u00f5tja igap\u00e4evast tegevust.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchma suurus: 2022.a majandusaasta aruande kohaselt on finantsteenuste osutamise, kindlustuse ja kinnisvara tegevusalal kokku 940 ettev\u00f5tet, kelle kasumiaruande p\u00f5hjal \u00fcletab m\u00fc\u00fcgitulu (k\u00e4ive) 40 tuhat eurot, kuid kes maksukohustuslasena registreeritud ei ole. \u00dchtlasi moodustab nende ettev\u00f5tete osakaal k\u00f5igi tegevusala ettev\u00f5tetest 11%.
J\u00e4reldus m\u00f5ju olulisuse kohta: maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimisega suureneb isiku halduskoormus tulenevalt KMS alusel maksukohustuslasele kehtestatud n\u00f5uete t\u00e4itmisest, sealhulgas esitama k\u00e4ibedeklaratsiooni ja maksustatavatelt tehingutelt arvestama ja tasuma k\u00e4ibemaksu. Ebasoovitavate m\u00f5jude risk on v\u00e4ike arvestades, et sihtr\u00fchma ei kuulu v\u00e4ikeettev\u00f5tjad, kelle k\u00e4ive on alla 40 000 euro kalendriaastas.
M\u00f5ju valdkond 2: m\u00f5ju riigiasutuste korraldusele.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksuhaldur.
M\u00f5ju kirjeldus. Eeln\u00f5u kohaselt kohustub maksuhaldur automaatse infovahetuse teel v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda soovivate Eestis asukohta omavate isikute esitatud eelteated edastama komisjoni loodava veebiportaali kaudu eelteadetes m\u00e4rgitud teistele liikmesriikidele ja samas hindama teiste liikmesriikide poolt edastatud Eestis maksuvabastust soovivate isikute eelteateid. Andmed edastatakse elektroonilise t\u00fc\u00fcpvormi abil. Seega t\u00f6\u00f6koormuse suurenemine on seotud vajaliku IT-lahenduse v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisega ja maksumaksjate asjakohase teavituse- ja selgitust\u00f6\u00f6ga.
M\u00f5ju ulatus on keskmine. Muudatus m\u00f5jutab maksuhalduri t\u00f6\u00f6koormust kuna v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendumisel lisandub eelteadete menetlemise kohustus ja see v\u00f5ib kaasa tuua vajaduse suurendada maksuhalduri personali.
M\u00f5ju avaldumise olulisus ja sagedus on keskmine, kuna maksumaksjate teavitust\u00f6\u00f6 ja kontrollitegevus on maksuhalduri igap\u00e4evane t\u00f6\u00f6, kuid seoses kehtima hakkavate muudatustega on vahetult muudatustele eelneval ja j\u00e4rgneval perioodil teavitustegevuse vajadus suurem. IT-lahenduste v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega seotud halduskoormuse t\u00f5us on \u00fchekordne. Pikemas perspektiivis IT-arenduste hooldus- ja j\u00e4tkuarendus m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral maksuhalduri halduskoormust suurendavad. Nimetatud kulud on v\u00e4lja toodud punktis 7.
Ebasoovitavate m\u00f5jude riski ei tuvastatud.
6.2. Kavandatav muudatus: uue ehitise k\u00e4sitluse laiendamine (KMS \u00a7 16 l\u00f5ige 2 punkt 3)
M\u00f5ju valdkond 1: majanduslik m\u00f5ju.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksukohustuslased.
M\u00f5ju kirjeldus. Kehtiva korra j\u00e4rgi tuleb maksustada ehitise v\u00f5\u00f5randamist enne esmast kasutuselev\u00f5ttu. Kasutuses olnud ehitisi ei pea maksustama. Selline kord v\u00f5imaldab maksustamisest k\u00f5rvale hoiduda, v\u00f5ttes ehitise enne v\u00f5\u00f5randamist l\u00fchiajaliselt v\u00f5i n\u00e4ilikult<\/p>

kasutusele, eesm\u00e4rgiga see v\u00f5\u00f5randada maksuvabalt l\u00f5pptarbijale. Maksuhalduri kontrollide k\u00e4igus on t\u00e4heldatud sellise trendi suurenemist. \u00dcldjuhul v\u00f5etakse eluruum n\u00e4iliselt kasutusele, n\u00e4iteks majutusteenuse osutamiseks, kuni kuueks kuuks. Selline uue ehitise mittemaksustamine ei ole koosk\u00f5las k\u00e4ibemaksu arvestuse p\u00f5him\u00f5ttega. K\u00e4ibemaksuarvestuse p\u00f5him\u00f5tte j\u00e4rgi peab kaupa, sh ehitist, k\u00e4ibemaksuga maksustama. Kasutusel olnud ehitise vabatahtliku maksustamise p\u00f5him\u00f5tte aluseks on k\u00e4ibemaksu kumulatsiooni v\u00e4ltimine, kuna ehitist kasutatakse aastaid ja igakordsel edasim\u00fc\u00fcmisel k\u00e4ibemaksuga maksustamine v\u00f5ib kaasa tuua k\u00e4ibemaksu kumulatsiooni juhul, kui ei ole olnud sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise v\u00f5imalust. Uut ehitist tuleb maksustada kui tavalist kaupa.
Muudatuse tulemusena tuleb maksustada lisaks ehitisele, mis ei ole veel kasutusele v\u00f5etud ka ehitist, mis on kasutusel olnud kuni aasta. Selline kord v\u00e4hendab maksukohustuslasel motivatsiooni n\u00e4idata uue ehitise kasutamist tegelikkusest erinevalt v\u00f5i teha toiminguid k\u00e4ibemaksu tasumise v\u00e4ltimiseks. Samas \u00fcks aasta kasutusel olnud ehitise maksustamine ei too kaasa k\u00e4ibemaksu kumulatsiooni, kuna ehitise maksustamisel on ka selle soetamisel tasutud sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamise \u00f5igus. Muudatus aitab parandada ka nende ettev\u00f5tete vahelisi konkurentsitingimusi, kes m\u00fc\u00fcvad uusi ehitisi.
M\u00f5ju ulatus ja avaldumise sagedus on v\u00e4ike. See puudutab maksukohustuslasi, kes v\u00f5\u00f5randavad ehitise aasta jooksul p\u00e4rast kasutuselev\u00f5ttu v\u00f5i formaalset kasutuselev\u00f5ttu. Maksuhalduri andmetel puudutab see eelk\u00f5ige neid isikuid kes esitavad valeandmeid maksuhaldurile, et uusi ehitisi v\u00f5\u00f5randada maksuvabalt. Isikul puudub tarvidus muutustega kohanemiseks m\u00f5eldud tegevuste j\u00e4rele.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchm on v\u00e4ike, s.o alla 5% maksukohustuslastest.
M\u00f5ju olulisus on v\u00e4ike. Ebasoovitavate m\u00f5jude risk on v\u00e4ike. Maksukohustuslased, kes v\u00f5\u00f5randavad ehitise aasta jooksul p\u00e4rast selle esmast kasutuselev\u00f5ttu, peavad ehitise v\u00f5\u00f5randamist maksustama. Samas ehitise maksustamise korral on \u00f5igus selle soetamisel tasutud sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata. Seega sisuliselt peavad maksustama t\u00f6\u00f6j\u00f5ukulu ja kasumi ning k\u00e4ibemaksu kumulatsiooni ei teki. Muudatus parandab konkurentsi uute ehitiste v\u00f5\u00f5randamisel, kuna maksuhalduri andmetel enamasti puudutab see isikuid, kes sisuliselt m\u00fc\u00fcvad uusi ehitisi, kuid esitavad valeandmed nende kasutamise kohta.
M\u00f5ju valdkond 2: m\u00f5ju riigiasutuste korraldusele.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksuhaldur.
M\u00f5ju kirjeldus. Maksuhalduril on t\u00f6\u00f6mahukas \u00fcles leida maksukohustuslane, kes on esitanud valeandmed ehitise maksuvaba v\u00f5\u00f5randamise kohta ning t\u00f5endada, et esitatud andmed ei ole \u00f5iged. Muudatuse tulemusena selles valdkonnas valeandmete esitamine v\u00e4heneb ja sellest tulenevalt maksuhalduri t\u00f6\u00f6koormus uute ehitiste kontrollimisel v\u00e4heneb. Maksuhaldur saab suunata vabanevat ressurssi muudele kontrollitoimingute tegemisele.
M\u00f5ju olulisus, ulatus ja sagedus on v\u00e4ike. Muudatus kergendab maksuhalduri t\u00f6\u00f6d, kuid sellist laadi pettused ei ole v\u00e4ga sagedased ning see ei too maksuhalduri t\u00f6\u00f6s kaasa olulisi muudatusi.
Ebasoovitavate m\u00f5jude riski ei tuvastatud.<\/p>

6.3. Kavandatav muudatus: Sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvestus p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel (KMS \u00a7 32 l\u00f5ige 4)
M\u00f5ju valdkond 1: majanduslik m\u00f5ju.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksukohustuslased.
M\u00f5ju kirjeldus: Kehtiva korra j\u00e4rgi saab maksukohustuslane p\u00f5hivara soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata l\u00e4htuvalt sellest, kuidas ta prognoosi kohaselt hakkab p\u00f5hivara kasutama. Selline prognoosi j\u00e4rgi sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamine motiveerib maksukohustuslasi esitama prognoosi tegelikkusest erinevalt. Valeandmeid esitatakse eelk\u00f5ige uute eluruumide soetamisel. Maksuhaldurile v\u00e4idetakse, et eluruumi hakatakse kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5etakse kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks. Eelk\u00f5ige v\u00e4idetakse, et eluruum ostetakse m\u00fc\u00fcgiks, kuid tegelikult hakatakse seda \u00fc\u00fcrima. Esineb ka juhuseid, kus ettev\u00f5tja plaanibki uusehitise osta m\u00fc\u00fcgiks, kuid plaan ei teostu ja antakse \u00fc\u00fcrile. Kinnisasja kasutama hakkamisel maksuvaba k\u00e4ibe jaoks tuleb korrigeerida maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu 10 aastat iga kalendriaasta l\u00f5pus 1\/10 osas. Seega kehtiva korra kohaselt makstakse sel juhul maha arvatud sisendk\u00e4ibemaks riigile tagasi 10 aasta jooksul. See annab isikutele, kes prognoosivad p\u00f5hivara kasutamist maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tavad selle kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, maksueelise. Seega muudatus parandab ka konkurentsitingimusi. Samuti vastab see muudatus paremini k\u00e4ibemaksuarvestuse p\u00f5him\u00f5ttele, kuna sisendk\u00e4ibemaks, mida hakatakse hiljem korrigeerima, arvatakse maha l\u00e4htuvalt sellest, milleks p\u00f5hivara hakatakse kasutama, mitte ei l\u00e4htuta prognoosist. Muudatus puudutab ka neid maksukohustuslasi, kes esialgselt prognoosisid, et kasutavad p\u00f5hivara maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, aga tegelikult hakkavad kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks. Nemad saavad p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel maha arvata sisendk\u00e4ibemaksu, mida nad soetamisel maha ei arvanud.
Muudatuse kohaselt, kui prognoos p\u00f5hivara kasutamise kohta erineb selle esmasest kasutamisest, tuleb teha sisendk\u00e4ibemaksu osas \u00fcmberarvestus maksustamisperioodil, millal see esmaselt kasutusele v\u00f5etakse, l\u00e4htuvalt sellest milleks seda kasutama hakati. Sel juhul ei ole maksukohustuslasel motivatsiooni esitada prognoosi erinevalt esmasest kasutamisest. V\u00e4heneb maksukohustuslaste poolt valeandmete esitamine ja neile p\u00f5hjendamatu eelise andmine.
M\u00f5ju ulatus ja avaldumise sagedus on v\u00e4ike. See puudutab maksukohustuslasi, kes prognoosivad p\u00f5hivara kasutamist erinevalt sellest, kuidas seda p\u00f5hivara tegelikult esmalt kasutama hakatakse. Puudub tarvidus muutustega kohanemiseks m\u00f5eldud tegevuste j\u00e4rele.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchm on v\u00e4ike, s.o alla 5% maksukohustuslastest.
M\u00f5ju olulisus on v\u00e4ike. Ebasoovitavate m\u00f5jude risk on v\u00e4ike. Maksukohustuslased, kes prognoosivad, et hakkavad p\u00f5hivara kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tavad kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, saavad kehtiva korra j\u00e4rgi sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata prognoosi kohaselt, mille maksavad riigi tuludesse tagasi kinnisasjade puhul 10 aasta ja muu p\u00f5hivara puhul 5 aasta jooksul. Muudatuse kohaselt kui ettev\u00f5te prognoosib, et hakkab p\u00f5hivara kasutama maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tab esmalt kasutusele maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, peab p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu riigi tuludesse tagasi maksma. Samas maksukohustuslane, kes vastupidi prognoosib p\u00f5hivara kasutamist maksuvaba k\u00e4ibe jaoks, kuid tegelikult v\u00f5tab esmalt kasutusse maksustatava k\u00e4ibe jaoks, saab sisendk\u00e4ibemaksu maha arvata kogu ulatuses selle kasutusele v\u00f5tmisel. Seega<\/p>

muudatus puudutab ettev\u00f5tte k\u00e4ibevahendite kasutamist. Selline k\u00e4ibemaksuarvestus, mis l\u00e4htub sellest, milleks tegelikult hakatakse p\u00f5hivara kasutama, vastab rohkem k\u00e4ibemaksuarvestuse p\u00f5him\u00f5ttele. Edaspidist p\u00f5hivara soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu iga-aastast korrigeerimiskorda ei muudeta.
M\u00f5ju valdkond 2: m\u00f5ju riigiasutuste korraldusele.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksuhaldur
M\u00f5ju kirjeldus. Maksuhalduril \u00fcldjuhul ei ole v\u00f5imalik enne p\u00f5hivara kasutuselev\u00f5ttu kontrollida maksumaksja poolt esitatud informatsiooni \u00f5igsust selle plaanitava kasutamise kohta. Kui maksumaksja v\u00e4idab, et soetab eluruumi m\u00fc\u00fcgiks v\u00f5i majutusteenuse osutamiseks, kuid tegelikult annab selle maksuvabalt \u00fc\u00fcrile, on maksuhalduril raske t\u00f5endada, et ta seda ei tee, kui eluruumi ei ole veel kasutusele v\u00f5etud. Maksuhaldur on vaidlustanud maksumaksja v\u00e4idet juhul, kui maksuhaldurile esitatakse informatsioon, et eluruum soetatakse maksustatava k\u00e4ibe jaoks, kuid samas pannakse kinnisvara portaali \u00fc\u00fcrikuulutus. Kuid kuulutuste j\u00e4lgimine ja vaidlustamine on t\u00f6\u00f6mahukas ja ei anna ka igakordset tulemust. Muudatuse tulemusena kaob maksukohustuslasel \u00e4ra motivatsioon esitada prognoos p\u00f5hivara kasutamise kohta erinevalt selle esmasest kasutuselev\u00f5tust. See kergendab maksuhalduri t\u00f6\u00f6d ja v\u00f5imaldab ressurssi paremini kasutada.
M\u00f5ju olulisus ja ulatus on v\u00e4ike. Muudatus kergendab maksuhalduri t\u00f6\u00f6d, kuid see ei too maksuhalduri t\u00f6\u00f6s kaasa olulisi muudatusi.
Muudatuse avaldumise sagedus on keskmine. Toodud probleemiga puututakse kokku regulaarselt, kuid mitte igap\u00e4evaselt. Ebasoovitavate m\u00f5jude riski ei tuvastatud.
6.4. Kavandatav muudatus: k\u00e4ibe deklareerimine (KMS \u00a7 2 l\u00f5ike 31 punkt 5, \u00a7 15 l\u00f5ige 31, \u00a7-d 26\u201328 ning \u00a7 30 l\u00f5ige 6). M\u00f5ju valdkond 1: majanduslik m\u00f5ju.
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksukohustuslased.
M\u00f5ju kirjeldus: maksuhaldur kaasajastab k\u00e4ibedeklaratsioonide IT-rakendusi eesm\u00e4rgiga muuta maksukohustuslastele maksukohustuse t\u00e4itmine lihtsamaks ja mugavamaks. Rahandusministri m\u00e4\u00e4rusega kehtestatud deklaratsioonivormid asendatakse andmekoosseisudega. IT lahendusega luuakse v\u00f5imalus maksukohustuslasel esitada masin-masin liidese kaudu maksuhaldurile oma raamatupidamisest algandmed, mille alusel arvutatakse v\u00e4lja isiku maksukohustus. Andmekoosseisude kehtestamisel l\u00e4htutakse p\u00f5him\u00f5ttest, et selliseid andmeid, mis on maksuhaldurile muude vormin\u00f5uete t\u00e4itmise kaudu esitatud v\u00f5i on k\u00e4ttesaadavad teistest andmekogudest, andmekoosseisu ei arvata.
M\u00f5ju ulatus on keskmine, kuna maksukohustuslased, kes soovivad lihtsustada ja muuta vastavalt maksuhalduri IT-rakenduste muudatustele oma k\u00e4ibe deklareerimist, toob maksukohustuslasele kaasa vajaduse muuta k\u00e4ibe deklareerimisel kasutatavat IT-rakendust. N\u00e4iteks andmete esitamisel masin-masin liidese kaudu sealhulgas, failist laadimisel e-MTA kliendirakenduses, on vajalik teha muudatusi faili struktuurides. Tegemist on suhteliselt mahukate muudatustega. Samas s\u00e4ilib maksukohustuslasele v\u00f5imalus esitada andmed manuaalselt v\u00f5i failist laadides e-MTA kliendirakenduses.<\/p>

M\u00f5ju avaldumise sagedus on v\u00e4ike, kuna maksukohustuslase jaoks on tegemist \u00fchekordse tegevusega. Ta peab end deklaratsiooni algandmete esitamist puudutavate muudatustega kurssi viima ja vajalikud IT-arendused tegema.
M\u00f5jutatud sihtr\u00fchma suurus: k\u00e4ibedeklaratsiooni esitajaid on igal kuul umbes 117 000 maksukohustuslast.
J\u00e4reldus m\u00f5ju olulisuse kohta: muudatused ei ole olulise m\u00f5juga, kuna muudatusega ei kaasne isikutele kohustust muuta oma k\u00e4ibe deklareerimise viisi. Maksukohustuslasel on v\u00f5imalus vastava tehnilise lahenduse loomisega muuta k\u00e4ibedeklaratsiooni andmete esitamine koos arve andmetega lihtsamaks ja mugavamaks ning seel\u00e4bi v\u00e4hendada oma halduskoormust.
Ebasoovitavaid m\u00f5jusid ei kaasne.
M\u00f5ju valdkond 2: m\u00f5ju riigiasutuste korraldusele
M\u00f5ju sihtr\u00fchm: maksuhaldur
M\u00f5ju kirjeldus. Andmekoosseisul p\u00f5hinev aruandlus parandab esitatavate andmete kvaliteeti. Maksukohustuslaste poolt masin-masin liidese kaudu esitatavate algandmete automaatse t\u00f6\u00f6tlemise tulemusena v\u00e4heneb maksuhalduri t\u00f6\u00f6koormus.
M\u00f5ju olulisus, ulatus ja sagedus on keskmine, kuna ei tekita maksuhaldurile pikemas perspektiivis lisakoormust. IT-lahendusete v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamisega seotud t\u00f6\u00f6koormuse t\u00f5us on \u00fchekordne. T\u00f6\u00f6koormust m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral suurendavad on IT-arenduste hooldus- ja j\u00e4tkuarendused. Nimetatud kulud on v\u00e4lja toodud punktis 7.
Ebasoovitavaid m\u00f5jusid ei kaasne.
6.5. Kavandatavad muudatused, mis puudutavad virtuaalselt \u00fcritustel osalemise v\u00f5imaldamist ning kasutatud kaupade, originaalkunstiteoste ning kollektsiooni- ja antiikesemete edasim\u00fc\u00fcgi k\u00e4ibemaksuga maksustamise erikorda (KMS \u00a7-d 10 ja 41) on tehnilist laadi \u00f5igusselguse tagamiseks. Muudatus ei too kaasa ettev\u00f5tjatele kohustusi.
6.6. Koondhinnang m\u00f5ju olulisusele. Kokkuv\u00f5ttes on m\u00f5ju v\u00e4heoluline, kuna m\u00f5jutatavatele sihtr\u00fchmadele on m\u00f5ju ulatus ja sagedus v\u00e4ike v\u00f5i keskmine ning ebasoovitavate m\u00f5jude risk on v\u00e4ike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud 7.1. Maksuhalduri hinnangul on IT-arenduse, mis puudutab v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorda (KMS \u00a7 191) kogukulu 2024. aastaks 1,7 mln eurot ja iga-aastane j\u00e4tkuarenduste ja hoolduskulu 350 tuh eurot. IT-arenduste kulu kaetakse Maksu- ja Tolliameti eelarvest. J\u00e4tkuarenduste ja hoolduskulu taotletakse kuludele eelneva aasta riigieelarvestrateegia raames. Muudatuse m\u00f5ju k\u00e4ibemaksulaekumisele on v\u00e4heoluline. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmise m\u00f5ju tuleneb teise liikmesriigi ettev\u00f5tja \u00f5igusest tegutseda Eestis maksukohustuslasena registreerimata kuni 40 000 tuhande euro (maksukohustuslasena registreerimise piirm\u00e4\u00e4ra) \u00fcletamiseni. 2023.a aasta statistika kohaselt tegutses Eestis ligi 400 mitteresidendist ettev\u00f5tte, kelle aastane (maksustatav) k\u00e4ive j\u00e4\u00e4b alla 40 tuhande euro. Nende ettev\u00f5tete tasutud<\/p>

k\u00e4ibemaks k\u00fc\u00fcndis 2023. aastal kokku 161 tuhande euroni. Seega muudatuse hinnanguline m\u00f5ju k\u00fc\u00fcndib 0,16 mln euroni aastas, v\u00e4hendades mitteresidentidest teiste liikmesriikide ettev\u00f5tete tasutavat k\u00e4ibemaksu Eesti riigile.
7.2 K\u00e4ibe deklareerimist puudutav IT-arendus teostatakse Maksu- ja Tolliameti 2024\u20132025. aasta arendusplaanis oleva arendusprojekti “Uus k\u00e4ibedeklaratsioon ja andmete edastamine xbrl gl formaadis\u201c raames. Projekti kulu on 1,5 miljonit eurot ja see rahastatakse 1,3 miljoni euro ulatuses reaalaja majanduse projekti teadus ja arendustegevuse rahastamise fondist ja 200 000 euro ulatuses maksuhalduri eelarvest. K\u00e4ibemaksu deklareerimist puudutava muudatusega ei kaasne m\u00f5ju k\u00e4ibemaksu laekumisele.
7.3. Uue ehitise k\u00e4sitluse muutmise ja p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvestuse m\u00f5ju.
Uue ehitise k\u00e4sitluse laiendamise m\u00f5ju, millega tuleb maksustada lisaks ehitisele enne esmast kasutuselev\u00f5ttu ka ehitist, mis on kasutusel olnud kuni aasta, pole t\u00e4pselt v\u00f5imalik hinnata. Alusandmed puuduvad selle kohta, kui suure osa uusehitiste m\u00fc\u00fcgilt saamataj\u00e4\u00e4vast k\u00e4ibemaksust moodustuvad just sel viisil toimepandud pettused. Hinnanguliselt v\u00f5ib uue ehitise k\u00e4sitluse muudatus v\u00e4hendada uusehitise k\u00e4ibemaksukahju poole v\u00f5rra (50%), k\u00fc\u00fcndides 1,5 mln euroni aastas.
P\u00f5hivara kasutusele v\u00f5tmisel sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvestuse m\u00f5ju on hinnanguliselt 4,1 mln eurot aastas. Maksuhalduri hinnangul korrigeerib muudatuse tulemusena t\u00f5en\u00e4oliselt enamik maksukohustuslasi oma algselt maha arvatud sisendk\u00e4ibemaksu vabatahtlikult t\u00e4ies ulatuses, kui selgub kasutusprognoosi muutmine. Osa maksumaksjatest, kes senini prognoosisid p\u00f5hivara kasutamist erinevalt sellest, milleks p\u00f5hivara kasutama hakati, esitavad edaspidi prognoosi l\u00e4htuvalt sellest, milleks nad tegelikult p\u00f5hivara kasutama hakkavad, kuna kaob motivatsioon saada maksueelis 10 aastaks. V\u00e4hem seadusekuulekate isikute kontrollimisel suurenevad kontrollimenetluste tulemusena m\u00e4\u00e4ratavad maksusummad, kuna muudatusest tulenevalt tehakse \u00fcmberarvestus kohe kogu sisendk\u00e4ibemaksu osas (mitte enam 1\/10 kaupa). Selle tulemusena on riigi ressursside kasutus kulut\u00f5husam ning kontrollitegevusega j\u00f5utakse rohkemate maksudest k\u00f5rvalehoidjateni. K\u00e4ibemaksutulu suurenemise mahtu ei ole aga eeltoodud gruppide suuruse info puudumise t\u00f5ttu v\u00f5imalik t\u00e4pselt hinnata. Mist\u00f5ttu on eeldatav m\u00f5ju tuletatud eksperthinnangu alusel.
Maksu- ja Tolliameti andmetel aitab antud muudatus v\u00e4hendada hinnangulist ehitiste soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisega seonduvate maksupettuste 11,2 mln suurust k\u00e4ibemaksukahju aastas hinnanguliselt (37%) ehk 4,1 mln euro v\u00f5rra aastas. Antud muudatus ei puuduta k\u00f5iki ehitiste soetamisel sisendk\u00e4ibemaksu mahaarvamisega seonduvaid maksupettuseid ning muudatusega v\u00f5ib kaasneda pettusemustrite muutmine. N\u00e4iteks ehitiste esmase kasutamise kohta v\u00f5idakse hakata esitama valeandmeid. Samas see meede aitab maksuhalduri ressurssi paremini kasutada ja t\u00f5husamalt l\u00e4bi viia maksukontrolle.
7.4 Koondm\u00f5ju riigieelarvele.
2025. aastast kehtima hakkavad seadusemuudatused v\u00e4hendavad meie hinnangul maksukahju hinnanguliselt 5,6 mln eurot aastas (ehk 0,1% 2025. aastaks prognoositud k\u00e4ibemaksutulust), mille v\u00f5rra k\u00e4ibemaksutulu suureneb. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra ja maksukohustuslasena registreerimise tingimuste muutmisel on aga v\u00e4hene negatiivne m\u00f5ju (161 tuh eurot) k\u00e4ibemaksu tasumisele. Seega on muudatuste koondm\u00f5ju riigieelarvele l\u00e4bi k\u00e4ibemaksutulu t\u00f5usu 5,4 mln eurot.<\/p>

8. Rakendusaktid Eeln\u00f5uga kavandatavad muudatused toovad kaasa vajaduse muuta Vabariigi Valitsuse 7. m\u00e4rtsi 2019. a m\u00e4\u00e4rust nr 21 \u201eMaksukohustuslaste registri p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\u201c. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 2. Rahandusministri 28. detsembri 2009. a m\u00e4\u00e4rus nr 69 \u201e\u00dchendusesisese k\u00e4ibe aruande vorm ja \u00fchendusesisese k\u00e4ibe muutmise aruande vorm ning nende t\u00e4itmise kord\u201c ja rahandusministri 10. juuni 2014. a m\u00e4\u00e4rus nr 17 \u201eK\u00e4ibedeklaratsiooni vorm\u201c tunnistatakse kehtetuks.
Kehtestatakse uus rahandusministri m\u00e4\u00e4rus \u201eK\u00e4ibedeklaratsiooni andmekoosseis\u201c. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 3.
Muudetakse rahandusministri 30. m\u00e4rtsi 2004. a m\u00e4\u00e4rust nr 39 \u201eOsaliselt mahaarvatud sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvutuse k\u00e4ibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud p\u00f5hivara ning selle tarbeks soetatud kauba v\u00f5i saadud teenuse sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimise kord\u201c. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 4. 9. Seaduse j\u00f5ustumine Seaduse muudatused on planeeritud j\u00f5ustuma 2025. aasta 1. jaanuaril arvestades, et n\u00f5ukogu direktiividega (EL) 2020\/285 ja (EL) 2022\/542 s\u00e4testatud p\u00f5him\u00f5tteid peavad liikmesriigid alates sellest kuup\u00e4evast kohaldama.
10. Eeln\u00f5u koosk\u00f5lastamine
Eeln\u00f5u esitatakse koosk\u00f5lastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus\u2013T\u00f6\u00f6stuskojale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti V\u00e4ike- ja Keskmiste Ettev\u00f5tjate Assotsiatsioonile, Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettev\u00f5tjate Liidule ning Ameti\u00fchingute Keskliidule.<\/p>

K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u seletuskirja
lisa 1
Euroopa Liidu \u00f5igusallikate ja k\u00e4ibemaksuseaduse muudatuste v\u00f5rdlustabelid
Euroopa Liidu \u00f5igusallika nimetus ja rekvisiidid: N\u00f5ukogu direktiiv (EL) 2020\/285, millega muudetakse direktiivi 2006\/112\/E\u00dc (mis k\u00e4sitleb \u00fchist k\u00e4ibemaksus\u00fcsteemi) v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra osas ning m\u00e4\u00e4rust (EL) nr 904\/2010 halduskoost\u00f6\u00f6 ja teabevahetuse osas, mille eesm\u00e4rk on teostada j\u00e4relevalvet v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra n\u00f5uetekohase kohaldamise \u00fcle (ELT L 62, 02.03.2020, lk 13\u201323).
N\u00f5ukogu direktiivi (EL) 2020\/285 norm
N\u00f5ukogu direktiivi (EL) 2020\/285 normi \u00fclev\u00f5tmise kohustus
KMS s\u00e4te
Kommentaarid
Artikkel 1 punkt 1 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 2 (1) b) muutmine)
Ei
–
Viite muudatus direktiivi normis.
Artikkel 1 punkt 2 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 139 muutmine)
Ei
–
Viite muudatus direktiivi normis.
Artikkel 1 punkt 3 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 167a muutmine)
Ei
–
Direktiivi normi ajakohastamine.
Artikkel 1 punkt 4 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 169a muutmine)
Jah
\u00a7 29 lg 1
Artikkel 1 punkt 5 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 220a (1) muutmine)
Jah
\u00a7 37
KMS muudatuse ei ole vajalik, kuna ka kehtiva korra kohaselt ei ole maksukohustuslasena registreerimata isikul arve v\u00e4ljastamise kohustust.
Artikkel 1 punkt 6 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 270 muutmine)
Valikuline
–
Eesti ei rakenda asjaomast erisust \u00fchendusesisese k\u00e4ibe aruande esitamisel.
Artikkel 1 punkt 7 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 272 (1) muutmine)
Ei
Direktiivi normi ajakohastamine.
Artikkel 1 punkt 8 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc XII jaotise 1. peat\u00fckki lisatakse -1. jagu)
Jah
\u00a7 191 lg 3
Artikkel 1 punkt 9 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc XII jaotise 1. peat\u00fcki 2. jao pealkirja muutmine)
Ei
–
Direktiivi muudatus seotud astmelise maksuvabastuse kaotamisega, mida Eesti ei rakenda.
Artikli 1 punkt 10
Ei
–
Direktiivi muudatus seotud<\/p>

(direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 282 muutmine)
astmelise maksuvabastuse kaotamisega, mida Eesti ei rakenda.
Artikli 1 punkt 11 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 283 (1) muutmine)
Jah
\u00a7 19 l\u00f5ige 11
Artikli 1 punkt 12 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 284 muutmine)
Jah \u00a7 19 l\u00f5iked 1\u20133 ja 4 \u00a7 191 l\u00f5iked 1, 2, 5\u20137 ja 13, \u00a7 44
Artikli 1 punkt 13 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artiklite 284a, 284b, 284c, 284d ja 284e lisamine) Jah \u00a7 19 l\u00f5ige 1, \u00a7 191 l\u00f5iked 4, 5, 8\u201312 ja \u00a7 28
Artikli 1 punkt 14 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artiklid 285, 286 ja 287 j\u00e4etakse v\u00e4lja) Ei
–
Direktiivi normide tehnilised kohandused.
Artikli 1 punkt 15 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 288 muutmine) Jah \u00a7 191 l\u00f5ige 3
Artikli 1 punkt 16 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc lisatakse artikkel 288a) Jah \u00a7 191 l\u00f5iked 13\u2013 15 ja \u00a7 22
Artikli 1 punkt 17 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 290 muutmine) Valikuline
–
Artikli 1 punkt 18 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artiklid 291 ja 292 j\u00e4etakse v\u00e4lja) Ei
–
Direktiivi normide tehnilised kohandused.
Artikli 1 punkt 19 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc XII jaotise 1. peat\u00fckki lisatakse jagu 2a) Valikuline
–
Eesti sisuliselt rakendab valikut, kuna KMS-s s\u00e4testatud kohustustega ei ole h\u00f5lmatud maksukohustuslasena registreerimata isikud. KMS muudatus ei ole vajalik.
Artikli 1 punkt 20 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc XII jaotise 1. peat\u00fcki 3. jagu j\u00e4etakse v\u00e4lja) Ei
–
Direktiivi normide tehnilised kohandused.
Artikli 1 punkt 21 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 314 muutmine) Ei
–
Viite muudatus direktiivi normis.
Artikli 1 punkt 22 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 334 muutmine) Ei
–
Viite muudatus direktiivi normis.<\/p>

Euroopa Liidu \u00f5igusallika nimetus ja rekvisiidid:
N\u00f5ukogu direktiiv (EL) 2022\/542, millega muudetakse direktiive 2006\/112\/E\u00dc ja (EL) 2020\/285 k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4rade osas (ELT L 107, 06.04.2022, p. 1\u201312 ).
N\u00f5ukogu direktiivi (EL) 2022\/542 norm
N\u00f5ukogu direktiivi (EL) 2020\/285 normi \u00fclev\u00f5tmise kohustus
KMS s\u00e4te
Kommentaarid
Artikli 1 punkt 1 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 53 muutmine)
Jah
\u00a7 10 lg 2 p 21 ja lg 4 p 21
Artikli 1 punkt 2 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 54 muutmine)
Jah
\u00a7 10 lg 2 p 2 ja lg 4 p 2
Artikli 1 punkt 5 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 94 muutmine)
Jah
–
KMS muutmine pole vajalik, kuna Eesti ei kohalda s\u00e4ttes viidatud kaupadele v\u00e4hendatud maksum\u00e4\u00e4ra.
Artikli 1 punkt 7 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc lisatakse artikkel 98a)
Jah
–
KMS muutmine pole vajalik, kuna Eesti ei kohalda s\u00e4ttes viidatud kaupadele v\u00e4hendatud maksum\u00e4\u00e4ra.
Artikli 1 punkt 12 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artiklid 102 ja 103 j\u00e4etakse v\u00e4lja)
Ei
–
Artikli 1 punkt 20 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 316 (1) muutmine)
Jah
\u00a7 41 lg 1 p 1 ja lg 5 p 3
Artikkel 2 (direktiivi 2006\/112\/E\u00dc artikli 288 muutmine)
Jah \u00a7 191 lg 3<\/p>

K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u seletuskirja lisa 2
Rakendusakti kavand
M\u00c4\u00c4RUS
Vabariigi Valitsuse 7. m\u00e4rtsi 2019. a m\u00e4\u00e4ruse nr 21 \u201eMaksukohustuslaste registri p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\u201c muutmine
M\u00e4\u00e4rus kehtestatakse maksukorralduse seaduse \u00a7 17 l\u00f5ike 1 alusel.
\u00a7 1. M\u00e4\u00e4ruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 7. m\u00e4rtsi 2019. a m\u00e4\u00e4ruses nr 21 \u201eMaksukohustuslaste registri p\u00f5him\u00e4\u00e4rus\u201c tehakse j\u00e4rgmised muudatused:
1) m\u00e4\u00e4ruse \u00a7 3 l\u00f5iget 1 t\u00e4iendatakse punktiga 17 j\u00e4rgmises s\u00f5nastuses:
\u201e17) teise liikmesriigi ettev\u00f5tlusega tegelev isik, kelle andmeid t\u00f6\u00f6deldakse n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse (EL) nr 904\/2010, halduskoost\u00f6\u00f6 ning maksupettuste vastase v\u00f5itluse kohta k\u00e4ibemaksu valdkonnas (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1\u201318) artikli 37b l\u00f5igete 2 ja 3 alusel.\u201c;
2) paragrahvi 27 l\u00f5ike 2 punktist 1 asendatakse s\u00f5nad \u201ek\u00e4ibedeklaratsiooni vormidel\u201c s\u00f5naga \u201ek\u00e4ibedeklaratsioonil\u201c;
3) m\u00e4\u00e4rust t\u00e4iendatakse \u00a7-ga 324 j\u00e4rgmises s\u00f5nastuses:
\u201e\u00a7 324. V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendus
(1) V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakenduse ametlik l\u00fchend on VKE.
(2) V\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorra rakendusse kantakse andmed, mis on ette n\u00e4htud komisjoni rakendusm\u00e4\u00e4ruse (EL) 2021\/2007, millega kehtestatakse n\u00f5ukogu m\u00e4\u00e4ruse (EL) nr 904\/2010 \u00fcksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses v\u00e4ikeettev\u00f5tete erikorraga (ELT L 407, 17.11.2021, lk 27\u201336), II lisas.\u201c;
4) paragrahv 56 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 58 l\u00f5ikes 3 ja \u00a7 74 l\u00f5ike 2 punktis 7 lisatakse tekstiosa \u201e323,\u201c j\u00e4rele tekstiosa \u201e324,\u201c;
6) paragrahvi 58 l\u00f5ikes 3 asendatakse tekstiosa \u201e, 55 ja 56\u201c tekstiosaga \u201eja 55\u201c; 7) paragrahvi 63 l\u00f5ike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa \u201e\u00a7-s 323 nimetatud alamregistri\u201c tekstiosaga \u201e\u00a7-des 323 ja 324 nimetatud alamregistrite\u201c; 8) paragrahvi 63 l\u00f5ike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa \u201e, 43 ja 56\u201c tekstiosaga \u201eja 43\u201c; 9) paragrahvis 74 l\u00f5ike 2 punktis 4 asendatakse tekstiosa \u201e\u00a7-des 17 ja 56\u201c tekstiosaga \u201e\u00a7-s 17\u201c.
30
\u00a7 2. M\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustumine
(1) M\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
(2) M\u00e4\u00e4ruse \u00a7 1 punktid 2, 4, 6, 8 ja 9 j\u00f5ustuvad 2025. aasta 1. juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Kallas
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart V\u00f5rklaev
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekret\u00e4r
31
K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u seletuskirja lisa 3
Rakendusakti kavand Rahandusministri m\u00e4\u00e4rus
K\u00e4ibedeklaratsiooni andmekoosseis M\u00e4\u00e4rus kehtestatakse k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 27 l\u00f5ike 1 alusel.
\u00a7 1. K\u00e4ibedeklaratsiooni andmekoosseis
(1) M\u00e4\u00e4rusega kehtestatakse k\u00e4ibedeklaratsiooni tehingute ja toimingute koosseis (lisa).
(2) Andmete edastamisel esitatakse:
1) maksukohustuslase registri- v\u00f5i isikukood;
2) maksustamisperiood.
(3) Maksuhaldur eelt\u00e4idab k\u00e4ibedeklaratsioonil kauba impordilt arvestatud k\u00e4ibemaksu maksukohustuslasel, kes on kirjalikult teavitanud maksuhaldurit ja saanud maksuhaldurilt \u00f5iguse tasuda kauba impordilt arvestatavat k\u00e4ibemaksu k\u00e4ibedeklaratsioonil k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 38 l\u00f5igetes 21\u201323 s\u00e4testatud tingimustel. \u00a7 2. Erisused v\u00e4ljastatud ja saadud arvete andmete kajastamisel (1) Maksuhaldurile edastatakse juriidilisele isikule, f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele v\u00e4ljastatud ning nendelt saadud arvete andmed, millele kauba v\u00f5\u00f5randaja v\u00f5i teenuse osutaja on m\u00e4rkinud k\u00e4ibemaksu standard- v\u00f5i soodusm\u00e4\u00e4raga maksustatava k\u00e4ibe, v\u00e4lja arvatud k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7-s 40 s\u00e4testatud erikorra alusel edastatud arvete andmed.
(2) K\u00e4ibedeklaratsioonil kajastatakse v\u00e4ljastatud arvete kohta j\u00e4rgmised andmed:
1) tehingupartneri registri- v\u00f5i isikukood;
2) arve number;
3) arve kuup\u00e4ev (pp.kk.aaaa);
4) arve kogusumma ilma k\u00e4ibemaksuta;
5) maksum\u00e4\u00e4r;
6) maksustamisperioodil k\u00e4ibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav k\u00e4ive;
7) kreeditarve aluseks oleva arve kuup\u00e4ev.
(3) V\u00e4ljastatud arvete andmeid, v\u00e4lja arvatud k\u00e4esoleva paragrahvi l\u00f5ike 2 punktis 6 nimetatud maksustamisperioodil k\u00e4ibedeklaratsioonil kajastamisele kuuluv maksustatav k\u00e4ive, ei kajastata k\u00e4ibedeklaratsioonil, kui:
1) arve on v\u00e4ljastatud f\u00fc\u00fcsilisele isikule (v\u00e4lja arvatud f\u00fc\u00fcsilisest isikust ettev\u00f5tjale) v\u00f5i mitteresidendile, kellele ei ole omistatud maksukohustuslaste registri registrikoodi; 2) arve ei sisalda k\u00e4ibemaksu standard- v\u00f5i soodusm\u00e4\u00e4raga maksustatavat k\u00e4ivet (n\u00e4iteks \u00fcksnes maksuvaba k\u00e4ibe, 0% k\u00e4ibemaksum\u00e4\u00e4raga maksustatava k\u00e4ibe ja k\u00e4ibena mittek\u00e4sitatava tehingu v\u00f5i toimingu kohta edastatud arve);
32
3) arve on v\u00e4ljastatud \u00fcksnes reisiteenuste k\u00e4ibemaksuga maksustamise erikorra alusel (k\u00e4ibemaksuseadus \u00a7 40);
4) arve on v\u00e4ljastatud selliste tehingute v\u00f5i toimingute eest, millele laieneb seaduse alusel kutse- v\u00f5i ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja v\u00f5ib kajastada arvete andmeid, millele laieneb kutse- ja ametisaladuse hoidmise kohustus.
(4) Saadud arvete andmeid ei kajastata k\u00e4ibedeklaratsioonil, kui arvele m\u00e4rgitud k\u00e4ibemaks ei kuulu sisendk\u00e4ibemaksuna mahaarvamisele.
(5) K\u00e4ibedeklaratsioonil kajastatakse Eestis k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreeritud isikutelt saadud arvete kohta j\u00e4rgmised andmed:
1) tehingupartneri registri- v\u00f5i isikukood;
2) arve number;
3) arve kuup\u00e4ev (pp.kk.aaaa);
4) arve kogusumma ilma k\u00e4ibemaksuta;
5) maksustamisperioodil k\u00e4ibedeklaratsioonil kajastatud sisendk\u00e4ibemaksu summa.
(6) K\u00e4ibedeklaratsioonil kajastatakse \u00fchendusesiseste tehingute kohta j\u00e4rgmised andmed:
1) ostja riigi tunnus;
2) ostja k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreerimise number;
3) kauba \u00fchendusesisese k\u00e4ibe v\u00e4\u00e4rtus;
4) 0% m\u00e4\u00e4raga maksustatav teise liikmesriigi maksukohustuslasele osutatud teenuste k\u00e4ibe, sh ettemaksu v\u00e4\u00e4rtus;
5) kauba \u00fchendusesisese k\u00e4ibe, v\u00f5\u00f5randaja kolmnurktehingus, v\u00e4\u00e4rtus;
6) kauba \u00fchendusesisese k\u00e4ibe, edasim\u00fc\u00fcja kolmnurktehingus, v\u00e4\u00e4rtus;
7) kauba \u00fchendusesisese k\u00e4ibe, uue transpordivahendi v\u00f5\u00f5randamine teise liikmesriigi k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, v\u00e4\u00e4rtus;
8) kauba \u00fchendusesisene k\u00e4ive, aktsiisikauba v\u00f5\u00f5randamine teise liikmesriigi k\u00e4ibemaksukohustuslasena registreerimata isikule, v\u00e4\u00e4rtus;
9) kauba \u00fchendusesisene k\u00e4ive, mis on tolliagentuuri poolt kauba importija eest (tolliprotseduuri kood 42) deklareeritav k\u00e4ive. \u00a7 3. M\u00e4\u00e4ruse kehtetuks tunnistamine Rahandusministri 10.juuni 2014.a m\u00e4\u00e4rus nr 17 \u201eK\u00e4ibedeklaratsiooni vorm\u201c tunnistatakse kehtetuks.
\u00a7 4. M\u00e4\u00e4ruse j\u00f5ustumine
M\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 2025. aasta 1.juulil.
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart V\u00f5rklaev
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Lisa. K\u00e4ibedeklaratsiooni andmekoosseis
33
K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5u seletuskirja lisa 4
Rakendusakti kavand
Rahandusministri 30. m\u00e4rtsi 2004. a m\u00e4\u00e4ruse nr 39 \u201eOsaliselt mahaarvatud sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvutuse k\u00e4ibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud p\u00f5hivara ning selle tarbeks soetatud kauba v\u00f5i saadud teenuse sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimise kord\u201c muutmine.
M\u00e4\u00e4rus kehtestatakse k\u00e4ibemaksuseaduse \u00a7 32 l\u00f5ike 6 alusel.
\u00a7 1. Rahandusministri 30. m\u00e4rtsi 2004. a m\u00e4\u00e4ruses nr 39 \u201eOsaliselt mahaarvatud sisendk\u00e4ibemaksu \u00fcmberarvutuse k\u00e4ibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud p\u00f5hivara ning selle tarbeks soetatud kauba v\u00f5i saadud teenuse sisendk\u00e4ibemaksu korrigeerimise kord\u201d tehakse j\u00e4rgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 l\u00f5ige 1 s\u00f5nastatakse j\u00e4rgmiselt: \u201eP\u00f5hivara ning selle tarbeks soetatud kauba v\u00f5i saadud teenuse sisendk\u00e4ibemaksu korrigeeritakse p\u00f5hivara esmasel kasutusele v\u00f5tmisel kui see erineb p\u00f5hivara soetamisel prognoositud maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kasutamise osat\u00e4htsusest. Sisendk\u00e4ibemaks korrigeeritakse t\u00e4ies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal p\u00f5hivara kasutusele v\u00f5etakse. Edaspidi korrigeeritakse sisendk\u00e4ibemaks iga kalendriaasta l\u00f5pul, l\u00e4htudes p\u00f5hivara maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kasutamise tegelikust osat\u00e4htsusest sellel kalendriaastal.\u201c;
2) paragrahvi 2 l\u00f5iget 4 t\u00e4iendatakse teise lausega j\u00e4rgmiselt: \u201eKui p\u00f5hivara v\u00f5etakse kasutusele hiljem kui see v\u00f5etakse kasutuses oleva p\u00f5hivarana arvele, loetakse kasutusele v\u00f5tmisele eelnevaid aastaid selliselt nagu p\u00f5hivara esmalt kasutama hakatakse.\u201c;
3) paragrahvi 3 l\u00f5ige1 s\u00f5nastatakse j\u00e4rgmiselt: \u201eKinnisasja ning selle tarbeks soetatud kauba v\u00f5i saadud teenuse sisendk\u00e4ibemaksu korrigeeritakse kinnisasja esmasel kasutusele v\u00f5tmisel kui see erineb kinnisasja ning selle tarbeks kauba soetamisel v\u00f5i teenuse saamisel prognoositud maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kasutamise osat\u00e4htsusest. Sisendk\u00e4ibemaks korrigeeritakse t\u00e4ies ulatuses selles maksustamisperioodis, millal kinnisasi kasutusele v\u00f5etakse. Edaspidi korrigeeritakse sisendk\u00e4ibemaks iga kalendriaasta l\u00f5pul, l\u00e4htudes p\u00f5hivara maksustatava k\u00e4ibe tarbeks kasutamise tegelikust osat\u00e4htsusest sellel kalendriaastal.\u201c;
4) paragrahvi 3 l\u00f5iget 4 t\u00e4iendatakse teise lausega j\u00e4rgmiselt: \u201eKui kinnisasi v\u00f5etakse kasutusele hiljem kui see v\u00f5etakse kasutuses oleva p\u00f5hivarana arvele, loetakse kasutusele v\u00f5tmisele eelnevaid aastaid selliselt nagu kinnisasja esmalt kasutama hakatakse.\u201c.
\u00a7 2. M\u00e4\u00e4rus j\u00f5ustub 2025. aasta 1. jaanuaril.
(allkirjastatud digitaalselt)
34
Mart V\u00f5rklaev
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler<\/p>\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\r\n\t\t\t\t<\/div>\r\n\t\t\t\t\t<\/div>\r\n\t\t\t\t<\/section>\r\n\t\t\t\t<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00a0 K\u00e4ibemaksuseaduse muutmise seaduse eeln\u00f5useletuskiri \u00a0 \u00a0 1. SissejuhatusSisukokkuv\u00f5te K\u00e4ibemaksuseaduse (edaspidi KMS) muutmise seaduse eeln\u00f5u kohaselt kavandatakse lihtsustada v\u00e4ikeettev\u00f5tjate tegutsemist teistes liikmesriikides v\u00f5rdsustades liikmesriigis asukohta mitteomavate ettev\u00f5tjate ja asukohta omavate ettev\u00f5tjate k\u00e4ibemaksu kohustuse tekkimisega seotud \u00f5igused ja kohustused.Muudatuste eesm\u00e4rk on v\u00e4hendada Euroopa Liidus asuvate v\u00e4ikeettev\u00f5tjate halduskoormust, mis puudutab erinevates liikmesriikides tegutsemisel k\u00e4ibemaksukohustuse tekkimist ja t\u00e4itmist. […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"content-type":"","footnotes":""},"class_list":["post-2189","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2189","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2189"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2189\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2207,"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/2189\/revisions\/2207"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.easyexit.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2189"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}